Peaminister ja Reformierakonna juht Kaja Kallas ütles neljapäeval "Vikerhommikus", et Isamaa käitumises koalitsiooniläbirääkimistel paistab väja soovimatus rasketel aegadel valitsusse tulla. Kallas märkis, et Isamaa ei soovi ka kompromisse teha.

Helir-Valdor Seeder vastas sellele terava kriitikaga.

"Sellised emotsionaalsed väljaütlemised avalikkuse kaudu kindlasti head läbirääkimiste kliimat ei soodusta ja head läbirääkimiste kultuuri kuidagi ei toeta, kui taolisi pooltõdesid, süüdistusi ja lausa valesid ajakirjanduse vahendusel levitatakse," kommenteeris Seeder ERR-ile.

"Mis puudutab üldist hoiakut, et Isamaa justkui ei oleks huvitatud valitsuskoalitsiooni minekust või et me otsime mingisugust mugavuslahendust olla opositsioonis. Ei vasta absoluutselt tõele. Meie ehk Isamaa ei ole tekitanud praegust valitsuskriisi. Praeguse valitsuskriisi tekitamise vastutus on täielikult Reformierakonnal ja Kaja Kallasel. Ehk nii, nagu Eesti rahva vanasõna ütleb, sülitas enne vanasse kaevu, kui uus valmis oli. Eelnevalt mingisuguseidki konsultatsioone pidamata, valmisolekut kompamata, millised on võimalused enamusvalitsuseks praeguses keerulises olukorras," rääkis Seeder.

Seeder märkis, et Kaja Kallas tegi otsuse Keskerakonna ministrid valitsusest ära saata kõigile ootamatult. "Ta tekitas olukorra, kus üks partei on võimul, pooled ministrikohad täitmata ja jättis ka ise tagasi astumata, mis oleks sundinud parlamenti põhiseadusest tulenevalt kindlate tähtaegade jooksul uut valitsuskoalitsiooni moodustama. Ta valis sellise ääretult mugava variandi Reformierakonna jaoks, kus ei ole läbirääkimistel mitte mingit survet ega lõpptähtaega uue valitsuse moodustamiseks," sõnas Seeder.

"Tundub, et me olemegi põhimõtteliselt eelkõige Reformierakonnaga erinevatel seisukohtadel selles osas, mis puudutab uue valitsuse moodustamist," ütles ta.

Seedri sõnul tahab Reformierakond moodustada sisuliselt eelmise valitsuse jätkuvalitsust.

Samuti ütles Seeder, et Reformierakond ei ole pakkunud välja omapoolseid algatusi koalitsioonileppesse. "Reformierakonnal ei ole koalitsiooniläbirääkimistel mitte ühtegi ettepanekut peale selle, et moodustame koalitsiooni. Isamaa, näeb ikkagi praegu, et ei tee eelmise valitsuse jätkuvalitsust, vaid me moodustame uue valitsuskoalitsiooni, mis koosneb uutest osapooltest, kellel on uusi ettepanekuid, kuidas Eesti elu paremaks muuta ja Eesti elu sõlmküsimusi lahendada," lausus Seeder.

Seeder rääkis, et ei Reformierakond ega ka sotsiaaldemokraadid ole pakkunud adekvaatseid lahendusi, kuidas leevendada inimestele eelseisvat rasket kütteperioodi. "Ja nüüd me siis vaidleme ja püütakse tasalülitada Isamaa ettepanekut elektriturureformi osas," ütles Seeder.

"Sama on meie teiste ettepanekutega, mis puudutab perehüvitiste eelnõu, mis puudutab eestikeelsele haridusele üleminekut. Reformierakonnal ei ole ühtegi ettepanekut. Nad eeldavadki, et läheme edasi eelmise valitsuse kujunenud olukorraga. Meie soovime ikka kvalitatiivset uut lahendust ja näeme, et neid ettepanekuid, mida me oleme välja pakkunud, oleks mõistlik vastu võtta ja oleme teinud mitmetes ka kompromisse," sõnas Seeder.

"See ei ole praegu minu etteheide ja kriitika, aga see on kahjuks vastus, mida ma pean avalikkuse kaudu andma, kuna on visatud üles selliseid süüdistusi, et Isamaa justkui pidurdaks, Isamaa justkui ei tahaks. Ei, meie tahame, meil on head ettepanekud, me oleme valmis arutama, me oleme valmis kompromissideks. Me oleme valmis arvestama teiste ettepanekutega," kommenteeris Seeder veel.

Seeder soovis täpsustada ka sotside juhi Lauri Läänemetsa öeldut, et neljapäeval oli eestikeelsele haridusele ülemineku asemel plaanis koalitsioonikõnelustel arutada energiahindade teemat.

"Ei olnud, tänaseks oligi kokku lepitud kaks teemat, et kõigepealt arutatakse haridusteemadel ja siis energiahüvitiste teemadel. Paraku see kaks tundi kulus ära tõesti ainult haridusteema arutelude jaoks ja energiahüvitised lükkusid tulevikku. Aga ei olnud nii, nagu Läänemets on esitanud, et kavandati arutada ainult ühte teemat, aga hakati Isamaa ettepanekul arutama hoopis teist teemat," sõnas Seeder.

Seeder oodanuks Reformierakonnalt Tallinna haigla otsuse edasi lükkamist

Seeder ütles, et Reformierakond oleks võinud Tallinna haigla ja teiste projektide taasterahastuse väljatõstmisega oodata, kuni uus valitsuskoalitsioon on kokku pandud.

"Ma usun, et Euroopa Komisjon, selles olukorras, kus me praegu oleme, oleks aktsepteerinud küll, kui meie valitsusel oleks tõepoolest olnud soov ja tahe lükata see otsustamine mõned nädalad või kuu edasi, et potentsiaalselt võimalik uus valitsuskoalitsioon oleks saanud seda üheskoos langetada," ütles Seeder ERR-ile.

"Euroopa Komisjon oleks seda kindlasti aktsepteerinud ja maailmalõppu ei oleks saabunud, kui me oleks oma otsusest teada andnud kuu või poolteist hiljem. Nii palju minu varasem kogemus valitsusest ja Euroopa ametnike ja komisjoniga suhtlemisest ütleb küll, et nii palju paindlikkust Euroopa Komisjonil oleks olnud küll," lisas ta.

"See oleks olnud igati mõistlik ja ka nendesamade koalitsiooniläbirääkimiste positiivse lõppresultaadi saavutamise seisukohalt ja sellise optimistlikuma meeleolu loomiseks läbirääkimistel oleks see kindlasti kasuks tulnud," sõnas Seeder veel.

Samas võis Seedri sõnul olla valitsuse otsus kui selline siiski paratamatu. "Seda selles ajaraamis, finantsskeemis ja arvestades, mis on toimunud praegu ehitushindade ja ehitusturul ka valmimistähtaegadega, siis väga suur risk oleks küll, et me ei suudaks seda haiglat nende tingimuste ja selle rahastamisskeemiga valmis saada. Nii et ma ei julge siin seda valitsuse otsust hukka mõista, aga ma ei saa ka kinnitada, et see on absoluutselt kõige õigem ja parem otsus," kommenteeris Seeder.

Reporter Madis Hindre küsis, kas Tallinna linnavalitsus oli lootuses riigilt rahastust saada liiga optimistlik.

"Nojah, ega riik ju lõputult raha eraldada igale poole ei saa ja raha juurde trükkimise võimalust ei ole ja nagu me näeme raha juurde trükkimine ei ole ka pikas perspektiivis kusagil lahendus. Nii et ei. Põhjatu riigieelarve ei ole. Kahtlemata on Eesti riigil täna võimalus võtta laenu, mida ka Isamaa toetab, kui see laen on väga läbimõeldud, seda kasutatakse efektiivselt just nimelt kõige olulisemate investeeringute ja Eesti ees seisvate probleemide lahendamiseks. Aga see on jällegi üks osa tervikust, sest me teame, milline meil riigikaitseliste kulutuste vajadus, me teame, mis toimub praegu haridussüsteemis, tervishoius, millised vajadused on eri valdkondades. Nii et see on juba terviku küsimus ja siin ei saa Tallinna haiglat üksi eraldi käsitleda," vastas Seeder.