"Taastekava on kokku lepitud Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel ja siis heaks kiidetud EL-i nõukogus. Kui riik objektiivsetel põhjustel ei saa kava enam sellisena rakendada, nagu see kokku lepitud on, võibki ta taotleda kava muutmist. Kui Eesti muudetud kava esitab, annab komisjon sellele uuesti hinnangu vastavalt taasterahastu määruse nõuetele ning esitab seejärel ettepaneku ka nõukogule otsuse muutmiseks," sõnas Loonela.

Ta kinnitas, et kehtiva kavaga seotud maksetaotlusi see ei mõjuta – kava elluviimine läheb edasi. Eestile on ette nähtud toetusena 863,5 miljonit eurot, millest Eesti on juba saanud ettemakse eelmise aasta detsembris 126 miljonit eurot.

"Nüüd võib Eesti esitada maksetaotlusi vastavalt praegu kehtivale kavale. Samal ajal peab Eesti pärast valitsuse otsust hakkama komisjoniga taastekava muutmise osas läbi rääkima ja kui see heakskiidu saab, jätkub rakendamine uue kava kohaselt."               

Loonela lisas, et seoses Vene sõjaga tekkinud energiakriisiga on Euroopa Komisjon sel kevadel juba teinud ettepaneku, et iga muudetud taastekava sisaldaks ka uusi reforme ja investeeringuid energeetikasektoris.

"Samas on oluline meeles pidada, et kõik taastekavast rahastatud projektid peavad olema lõpetatud augustiks 2026."

Eesti valitsus otsustas neljapäeval Eesti taaste- ja vastupidavuskavast välja jätta kasvanud rahaliste ja ajaliste riskidega seotud kolm projekti kokku 360,3 miljoni euro eest - Tallinna haigla rajamise (280 miljonit eurot), Turba-Risti raudtee ehitamise (34 miljonit eurot) ning mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse loomise politsei- ja piirivalveametile (46,3 miljonit eurot).