Kõlvarti sõnul oli Tallinn valmis selleks, et riik ei anna Tallinna haigla rajamiseks ligikaudu 100 miljoni eest toetust riigieelarvest, kuid otsus ära võtta ka taasterahastust loodetud 280 miljonit eurot tuli ootamatult.

"Selleks meil analüüs puudub. Aus vastus on, et sellise otsusega valitsus pani selle projekti peale risti. See tähendab et Tallinna haiglat ei tule," lausus ta.

Kõlvarti sõnul pole Tallinnal plaan B-d, nagu näiteks Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaigla renoveerimine.

"Me ei olnud selleks valmis. See otsus jõudis meieni meedia kaudu. Kõik argumendid me saime teada samamoodi valitsuse pressikonverentsilt. Tuleb tõdeda, et need argumendid ei ole adekvaatsed," lausus Kõlvart.

Peaministri ülesannetes rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles pressikonverentsil, et Tallinna ettevalmistustöö on olnud lünklik ning seni pole täit selgust projekti rahastamisega. "Teiseks tuli ootamatu otsus, et niigi gigantse ja keerukale projektile soovitakse lisada üks maa-alune korrus, mis muudaks Euroopa Komisjoni nõutud ajakavas püsimise võimatuks," lausus ta.

Pentus-Rosimannuse sõnul on suurhaigla projekti suurusele, maksumusele ja võimalikule teenuste dubleerimisele juhtinud tähelepanu ka riigikontroll. Sünniabi eriala seltsid on aga viidanud, et sünniabi lahendus pole uue haigla puhul korralikult läbi mõeldud.

Kõlvarti sõnul on ajagraafik tõesti pingeline, kuid linnal on graafik täpselt paigas ning seda näha pole riigi poolt keegi soovinud.

"Me jõuaks õigeks ajaks. Me saame aru, et see on suur risk. Täpne ajagraafik ja plaan oli olemas, aga millegipärast keegi ei soovinud küsida," nentis ta.

Kõlvarti sõnul on ebaadekvaatne väide, et tekib teenuste dubleerimine. Linnapea märkis, et haiglavõrgu arengukava nägi juba 20 aastat tagasi, et Lääne- ja Ida-Tallinna keskhaigla peab ühendama.

Kõlvart ütles, et Tallinn peab nüüd tegema uue analüüsi, kas ja kuidas projektiga jätkata. Tallinna haigla projekteerimine käib ning seega on esimesed kulud juba kantud. Ehitusturul hindade kallinemine ei ole Kõlvarti sõnul samuti mõjuv põhjus, sest selle loogika järgi peaks kõik taasterahastust toetust saavad projektid maha kriipsutama.

"Riskid olid ju teada algusest. Miks me üldse siis andsime inimestele ja Tallinnale lootust, et saab seda projekti realiseerida," küsis Kõlvart.

Michal: Kõlvart peab tagasi astuma

Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Kristen Michal märkis, et lõppkokkuvõttes oli ikkagi Tallinn see, kes asjadega hakkama ei saanud. Seetõttu tuleks Kõlvartil ametist lahkuda, lisas ta.

"Oli teada, et kui Euroopa raha tuleb, et seal on tähtajad. Sai vesteldud linnapeaga, ka volikogus selgitatud, et see on sellise mastaabiga projekt, et selle läbikukkumisel tuleb linnapeal ametist lahkuda. Linnapea volikogu ees kinnitas, et ta isiklikult vastutab selle projekti eest ja nüüd selgub, et tänaseks ei ole endiselt vajalikud rahastusotsused tehtud," lausus Michal.

"See seis on tüüpiline Tallinna asjaajamine, aga see on sellise mastaabiga hoop, mis jääb Tallinnas kõmisema aastakümneteks. Iga kord, kui näeme lagunevat või kehvas seisukorras tervishoidu, siis tuleb Kõlvartilt küsida, et millega ta nüüd vastustab, kas ta lahkub ametist või ütleb, et keegi teine vastutab selle eest," lisas ta.

Michal märkis, et arvestades, et Tallina haigla projekti suhtes olid kriitilised ka riigikontroll ja erialaseltsid, siis ei saa Tallinn kuidagi väita, et kõik on nende poolt korras.

"Rahaasjades ei olnud ju tegelikult selgust Tallinna linnas ja tähtajad logisesid. Analüüsi võib teha, aga see oli läbikukkumine Tallinna linnale, selles ei ole kahtlust," ütles Michal.