Euroopa sotsiaalsest kliimafondist jagub Eestile kõigest 169 miljonit eurot

Kädi Ristkok
Kädi Ristkok Autor/allikas: ERR/Arp Müller

Keskkonnaministeeriumi kliimapoliitika osakonna juhataja Kädi Ristkok ütleb intervjuus ERR-ile, et CO2 kauplemissüsteemi mõju autokütusele jääb paarikümne sendi piiresse. Kuidas mõjutab Euroopas kokku lepitu Eesti metsandust ja raiemahtusid, tuleb Ristkoki hinnangul nüüd analüüsima hakata.

Praegu peavad CO2 kvoote ostma suuremahuline energiatootmine ja tööstus, samuti kommertslennundus. Tasuta kvootide andmine lõpetatakse osades sektorites järk-järgult 2035. aastaks. Missugustes sektorites see Eestis tootmist mõjutab?

See ei puuduta mitte ühtegi Eesti sektorit. See puudutab sektoreid, mis lähevad piirimeetme alla. Sinna alla lähevad terase, alumiiniumi, väetiste, tsemendi ja elektri tootmine. Elektri tootmine juba praegu tasuta ühikuid ei saa.

Ja tsemendi tootmine on meil juba lõpetatud

Jah.

CO2 kvoodikaubandusse haaratakse ka merendus. Seda aegamisi 2024.-2027. aastani. Kes peab heitkoguseid ostma?

See on laeva opereerija või omanik, kes peab ostma tulenevalt oma heitkogustest. Sinna alla ei lähe kõik laevad vaid see kohustus on alates 5000 kogutonnaažiga laevadest. Näiteks meie praamid saarte vahel sinna alla ei lähe.

Kuidas on sõnastatud eesmärk, mille jõul peaks suured konteinerlaevad edaspidi sõitma?

Regulatsioonis selle kohta suuniseid pole antud. Täna on laevanduses kulutõhususe ja kliimasõbralikkuse poolest hea lahendus gaasil toimivad laevad. Liigutakse edasi ka elektri ja vesiniku peale. Aga praegu kasutatakse juba gaasilaevu. Ja ma saan aru, et ka Eestisse on tulemas vähemalt üks suur gaasilaev.

Kui me proovime oma sõltuvust gaasist vähendada, kas laeva gaasist sõltuma panemine on ikka nutikas?

Võtmata arvesse hiljutist sõja mõju, on maagaasi koheldud üleminekukütusega. Sellest kohe võõrandumiseks pole me täna veel valmis. Mingites kohtades pole meil kohe teist tehnoloogiat, mida kohe saaks kasutusele võtta. Aga kindlasti peame vaatama juba sammu edasi.

Nõukogu leppis kokku ka turuleviidavate CO2 heitkoguste senisest kiiremas vähendamises. Kas on oodata, et selle mõjul kerkib CO2 hind senisest veel kiiremini?

CO2 hind sõltub nõudlusest ja pakkumisest. Mida kiiremini lähevad ettevõtted üle puhtamale tehnoloogiale, seda vähem on neil vaja neid ühikuid ostaja seda vähem on nõudlust. See toob hinda alla.

Praegu on turuanalüütikute arvamus, et see hind ei tohiks väga tugevalt kuni 2030. aastani tõusta. Aga lühiajaliselt mängib rolli ka sõja mõju ja see, mida energiakriisi lahendades kasutusele võetakse. Kui heitkogused energeetikasektoris kasvavad, tekitab see nõudlust.

Täiesti eraldi heitkogustega kauplemise süsteem luuakse hoonete ja maanteetranspordi jaoks. Kes täpselt peab seal seal süsteemis hakkama heitkoguse ühikuid ostma?

Neid peab hakkama soetama kütuse või energia turulepanija. See tähendab kütusemüüjaid ja kaugküttejaamasid. Sinna ei hakka kuuluma kõik kaugküttejaamad.

Samas on Eestis ka neid suuri kaugküttejaamasid, mis juba kuuluvad heitkogustega kauplemise süsteemi. See sõltubki jaama tootmismahu suurusest.

Hoonete kvoodisüsteemi arvamise mõjuhinnang jätab mulje, et see oluliselt mõjutab kaugkütte hinda.

Eestis toimib kaugküte väga suures osas biomassil. Need soojatootjad, kes lähevad uuede süsteemi, nende puhul tuleb ka vaadata, millest nad energiat toodavad. Mida rohkem ta saastab, seda rohkem ta maksab.

Kui suur mõju on uuel süsteemil mootorikütusele?

See oleneb väga paljudest muutujatest. Uuringust tuli välja 0,1-0,2 eurot mõju. See suurusjärk on väike võrreldes selle kasvuga, mis on kütusehinnas muudel põhjustel.

Aga kui muudatuste rahaline mõju on väga väike, siis kui palju mõjub see kliimale?

Juba ajalooliselt on näha, et selle muudatuse mõju kliimale on suur. Eesti heitkogused energeetikasektoris hakkasid väga kiiresti langema 2018. aastal. Siis, kui heitkoguse hinnad jõudsid tasemele, mis hakkasid mõjutama üleminekut puhtamale energeetikale. Ta annab turuimpulsi, et liikuda kiiremini puhtamale energiale edasi.

Sotsiaalse kliimafondi maht on kuni 59 miljardit eurot. Kui suur on sellest Eesti osa?

Seda peaks saama kasutada 2027.-2032. aastal, ehk samal ajal, kui uus heitkogustega kauplemise süsteem kohaldub.

Eesti saab fondist umbes 169 miljonit eurot. Selle raha eesmärk on toetada haavatavamaid sihtrühmasid üleminekul puhtamatele ja säästlikumatele transpordi ja toasooja alternatiividele. Sihtrühmad on haavatavamad leibkonnad ja mikroettevõtted.

Kas sellise suure reformi puhul on 169 miljonit eurot väike või suur summa?

See on Euroopa rahastusmastaapides kindlasti üks suur fond.

Kas see tähendab, et näiteks maal elav kehval elujärjel inimene saab selle raha eest osta näiteks elektriauto?

See on selle fondi puhul võimalik aga see, kuidas on kõige tõhusam seda raha kasutada, seda peab veel arutama hakkama. See saab olema siseriiklik otsus.

Ilmselt vaestele elektriautosid riik ostma ei hakka. Aga mida selle rahaga veel teha saaks?

Selle rahaga saab näiteks hoonete energiatõhusust tõsta, neid renoveerida. Võib dekarboniseerida ka soojusetootmist. Sellega saab tõesti toetada ka seda, et võetaks laiemalt kasutada nullheitega ja madalama heitega transpordivahendeid. Ja on võimalik ka otse inimesi toetada kuni kuuekümne viie protsendi ulatuses kogu riigi saadavast fondi tulust.

Ehkki maakasutuse ja metsanduse määrusesse tuli mitmeid leevendusi, jäi kehtima üldeesmärk, et Eesti LULUCF sektor peab 2030. aastaks siduma 2,5 miljonit tonni CO2-e. Mida tuleb selle eesmärgi saavutamiseks teha? Kas tarvis on raiemahtusid vähendada?

Määrus meile seda ette ei ütle, mida me peame tegema.

Me peaksime vaatama uuesti otsa oma metsanduse arengukavale ja hindama kas see aitab meil Eestile pandud eesmärkideni jõuda. Nende aruteludega saab nüüd alustada, et võimalikult ruttu plaan paika saada.

Mina lugesin valitsuse kirja pandud analüüsist, et raiemahtusid tuleb oluliselt vähendada. Praegune metsanduse arengukava mustand seda ette ei näe.

Ei näe. Ja selle pärast ma ütlesingi, et praegu on õige aeg üle vaadata, mida see eesmärk meie jaoks tähendab.

Aga võib-olla tasub 2030. aastani oodata? Sest kui Euroopa Liit oma sidumiseesmärgid täis saab, võime kasutada kõik meile lubatud paindlikkusi ja leevendusi.

Leevendusmeetmed kindlasti ei aita meil ilma ühegi muudatuseta jõuda eesmärkideni. Kliimaeesmärkide täitmiseks me peame ikkagi muudatusi ellu viia.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: