Petersoni sõnul on uut Tallinna haiglat varem või hiljem vaja ning seetõttu on vaja projekti riigipoolne rahastamine uuesti päevakorda võtta.

"Võimalus maha tõmmatud projekte tagasi upitada avaneb siis, kui me räägime (sügisel) riigi eelarvestrateegiast ja selleks on ka kokkulepe olemas, et sotsid seda (taasterahastu) nimekirja revideerivad ja midagi lauale tõstavad. Ma tean, et Tallinna haigla on superkulukas, aga mul on kindel soov sellega tegelda ja mitte lugeda seda lõppenuks," ütles Peterson.

Milliste argumentidega minnakse uude koalitsiooni haiglale rahastust tagasi nõudma, selgub peale kohtumisi Tallinna haiglatega ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartiga, lisas Peterson.

Kõlvart on varem öelnud, et praegused kaks linnale kuuluvat haiglat, Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaigla, on juba nii kehvas seisus, et suudavad inimesi teenindada veel seitse-kaheksa aastat.

Petersoni sõnul ei saa Euroopa raha tagasisuunamine Tallinna haigla projektile olema kerge. Lisaks on Tallinn soovinud haigla rajamiseks ka riigieelarvest sadakond miljonit.

"Praegusel hetkel 100 miljonit kõlab suure numbrina, mida on väga keeruline leida, nii et esialgu üritaks saada tagasi selle, mis oli Euroopast võimalik ja teen selles suhtes tööd. Teades, palju oli vaidlusi koalitsioonileppe maksumuse osas ja kui palju see ületab esialgset numbrit, siis ma liiga optimistlik ei ole, aga võib-olla pikemas perspektiivis on see tehtav," lausus Peterson.

Koalitsiooni loomise läbirääkimistel kolme erakonna vahel Tallinna haigla teemaks ei tulnud, sest vaidlused olid niigi tulised, ütles Peterson.

"Nendest teemadest hoiti kõrvale, et saada kokkuleppele. Aga see ei tähenda, et asjad jäävad nii, nagu need on. Me omad seisukohad kujundame. Ma saan aru, et on ka palju väiksemaid haiglaid, kes sooviskid kandideerida nendel rahadele ja nii mõnigi objekt on läinud kallimaks," ütles Peterson. 

Reformierakondlastest koosnev valitsus otsustas juuni lõpus loobuda Tallinna haigla projekti toetamisest taaste- ja vastupidavusrahastust antava rahaga, mida oli ette nähtud 280 miljonit eurot. Otsust põhjendati riskantse ajakavaga ning puudujääkidega projekti ettevalmistamisel.

Keskerakondlasest linnapea Kõlvart ja sotsiaaldemokraadist Tallinna volikogu esimees Jevgeni Ossinovski kritiseerisid otsust ägedalt, viimane nimetas haiglalt raha äravõtmist ropuks sigaduseks.

Kõlvart märkis, et valitsuse argumendid, justkui poleks Tallinn projekti ettevalmistamisega hakkama saanud, ei vasta tõele.

Ilma taasterahastu 280 miljoni eurota pole Lasnamäe nõlvale kavandatud suurhaigla ehitus võimalik, ütles Kõlvart. Samas kinnitas ta, et Tallinn läheb juba alanud ning 18 miljonit eurot maksva projekteerimisega edasi ning nõuab riigilt juba tehtud kulutuste hüvitamist.

Suurhaigla ehitus peaks tänavu aprillis tehtud hinnangu järgi maksma 585 miljonit eurot. Lisaks taaste- ja vastupidavuskavast planeeritud 280 miljonile on Tallinn lubanud lisada vähemalt 140 miljonit eurot ning ootas, et sama palju panustaks lisaks euroliidu toetusele ka riik.