Kogu Euroopa energiaturu päästmine võib minna maksma üle 200 miljardi euro. See hinnang ei hõlma endas halvimat stsenaariumit, milleks oleks Vene gaasi tarnete Euroopasse lõpetamine.

Bloombergi hinnangul saavad saabuva kriisi ulatusest aru ainult Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Saksa kantsler Olaf Scholz. Ülejäänud Euroopa poliitikud on tihti hõivatud sisepoliitiliste küsimustega. Euroopa Liit on kokku kutsunud energiavaldkonna eest vastutavate ministrite kokkusaamise, kuid sellele peaks Bloombergi hinnangul järgnema Euroopa riigijuhtide tippkohtumine enne augustikuist suvepuhkust.

Euroopa Liidul oleks kasulik kokku leppida ühine energiasäästu programm, mida toetataks ka avalikest vahenditest. Samuti oleks kasulik kokku leppida, et ühtegi riiki ei jäeta gaasimuredega üksi ning vähest saadaolevat gaasi jagatakse solidaarselt. See tähendaks suuremat üle-euroopalist kokkulepet Euroopa Liidu, Ühendkuningriigi, Šveitsi ja Norra vahel peab Bloomberg mõistlikuks.

Elektrihinnad on Euroopas tõusnud erakordselt kõrgele. Näiteks Saksamaal tõusis aastane elektrileping 750 protsenti 350 euroni, olles 2010. ja 2020. aasta vahemikus 41 eurot.

Ainus viis, kuidas energiaettevõtted saavad majanduslikult ellu jääda sellises olukorras, on lükata hinnatõus tarbijatele, mis muudab selle kohe valitsuste mureks. Seega tasuvad maksumaksjad kõrged energiahinnad kas otseselt või kaudselt.

Näiteks Saksamaa energiaettevõtte Uniper vajab Saksa valitsuselt 10 miljardi euro väärtuses päästmist. Samuti kavatseb Prantsusmaa taasriigistada kaheksa miljardi eest Prantsuse elektritootja Electricite de France SA. Suure tõenäosusega vajab riigi abi veel suur hulk elektri- ja soojatootjaid Euroopas. Tõenäoliselt tuleb mitu neist, kasvõi ajutiselt, riigistada.

Eelmine nädal andis Tšehhi valitsus riiklikule energiaettevõttele CEZ erakorraliselt kolme miljardi euro eest laenu. Summa on märkimisväärne, kuna CEZ tegutseb riigis, kus elab ainult 10 miljonit inimest. Sarnaselt andis Saksa valitsus riikliku panga KwF kaudu 15 miljardi euro eest laenu riigi gaasivõrgu operaatoritele, et osta ja täita Saksamaa gaasihoidlad enne talve. Millal ja kas üldse sellised laenud tagasi makstakse, ei ole veel selge.

Probleemid võivad siiski veelgi enam süveneda, kuna Venemaa on vähendanud gaasi tarneid Saksamaale 60 protsenti, kuid pole neid veel lõplikult katkestanud. Praegu kaotab Saksa energiaettevõte Uniper 30 miljonit eurot iga päev, mis tähendab aasta peale kokku 10 miljardit eurot. Juhul kui gaasi tarned katkevad täielikult, tõuseb päevane kulu 100 miljoni euroni ehk kokku aastas 35 miljardi euroni.

Investeerimispank Goldman Sachs on kokku arvutanud, et kui energiahinna tõus lükataks täiel määral tarbija kaela, siis keskmine Euroopa majapidamine peaks maksma 470 eurot kuus elektri ja gaasi eest. See oleks võrrelduna 2020. aastaga 290 protsendi suurune hinnatõus.