"Gaasiturul on tegelikult välja kuulutatud varajane hoiatustase. Eesti, Läti, Leedu ja Soome lähenevad sellele sarnaselt. MKM-i hinnangul praegu see varajane hoiatustase vastab reaalsele olukorrale – tõesti, riskid on olemas, aga meie piirkonnas võiks gaasist piisata," rääkis Sikkut.

"Kaugkütteturg on eraldi teema – tõesti on mitmed Eesti kaugkütjad ka gaasi peal, arusaadavalt on muresid nii sellega, et gaasi turult kätte saada, kui ka tegelikult selle hinnaga," sõnas minister.

Sikkuti sõnul vajadust üleriikliku hädaolukorra väljakuulutamiseks ei ole, kuna selle peab otsustama kohalik omavalitsus.

"Siin on soovitus, ei ole vaja ära oodata külmade saabumist vaid juba praegu tegutseda selle suunas, et kui kaugkütjal on reservkütusena soov kasutada põlevkiviõli või vajadus kasutada mõnda teist kütust gaasi asemel, siis neid samme võiks hakata astuma kohe," ütles Sikkut.

"Kui kaugkütja on juba välja kuulutanud hanke ja ei ole gaasi saanud, siis seda, et omavalitsus kuulutab välja hädaolukorra – nagu Narva ilusti tegi – küsib keskkonnaametist reservkütuse, näiteks põlevkiviõlikütuse kasutamiseks loa. Keskkonnaamet on juba küsinud ministeeriumi seisukohti ja me oleme selgelt öelnud, et jah, on põhjust reservkütuste kasutamiseks ja sellega pole vaja oodata, kuni gaasivarud on lõppenud või tilgatumaks kulutatud."

Sikkut märkis, et sellisel juhul ei kehtesta riik ka ajalist piirangut reservkütuse kasutamisele ning seda saab teha kogu kütteperioodi vältel.

Narva mudel on eeskujuks

Ministri sõnul peaks need omavalitsused, kus on probleeme kaugküttes gaasi kasutamisega, käituma nii nagu seda on teinud Narva.

"Narva on tegelikult eeskujuks olnud. Selle sama mudeli järgi võiks kütteperioodile vastu vaadates selle olukorra lahendada ka teistes piirkondades. Oleme koostöös keskkonnaametiga leidnud, et jah, see põhjus ja vajadus erandi tegemiseks on olemas," sõnas Sikkut.

Sikkut ütles, et sama murega silmitsi seisev Tallinn taotluse protsessi veel alustanud ei ole, kuid peaks järgima sama protseduuri. "Me ei tee piirkondlikku erisust selle osas, kes võib reservkütust kasutada või mitte, aga see protsess tuleb läbi käia ja mida varem sellega alustada, seda parem."

"Erakordsetes oludes tulebki kasutada erakordseid meetmeid. Meil õnneks on olemas alternatiivne kütus põlevkiviõli näol. Mõnel kaugkütjal võib see olla ka diisel või mõni muu kütus, aga olukord on selline, et toad võiksid soojad olla ja kahtlemata siin tuleb ka hinnaelement juurde - gaasiga kütmine ilmselt on sel kütteperioodil märksa kallim kui alternatiivide kasutamine," ütles Sikkut.

Põlevkiviõli kasutuselevõtt eeldab keskkonnaameti luba just seetõttu, et on maagaasist märksa saastavam.

Euroopas nähti gaasis üleminekukütust kliimapöörde teostamiseks, kuid Vene gaasist tuleb kiiresti väljuda, mistõttu ei nähta saastavate kütuste kasutamist pikaajalise lahendusena, rääkis Sikkut.

"See on ajutine, see on kriisimeede ja meie räägime praegu ikkagi ühest küttehooajast," sõnas ta.

Sikkuti sõnul tuleb ettevalmistustega tegeleda praegu, et algaval kütteperioodil oleksid kaugkütjatel vajalikud varud olemas ning ettevõtted valmis neid kütuseid kasutusele võtma. "Kahtlemata selle nimel tuleb pingutada, et keegi külma kätte ei jääks. Aga sektoris tegutsevad ka ettenägelikud ettevõtjad, kui tegemist on reservkütusega, siis testid katelde puhul on juba ära tehtud," sõnas ta.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkranius sõnas, et omavalitsustel pole vaja eriolukorda välja kuulutada ning piisab vaid sellest, kui kaugkütjad esitavad keskkonnaametile taotluse alternatiivsete kütuste kasutuselevõtuks.

"Keskkonnaamet vaatab taotluse läbi ja küsib hinnangut sellele ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt. Selline menetlus on võrdlemisi kiire, vastus on võimalik saada mõne nädala jooksul," ütles Kosenkranius.