Gazprom vähendas gaasitarneid Euroopasse 20 protsendini läbilaskevõimekusest
Gazprom vähendas kolmapäeval taas gaasitarneid Euroopasse ja seda 20 protsendini võrreldes Nord Stream 1 tegeliku läbilaskevõimega. Ja ehkki Vene gaasi osakaal Saksamaa gaasitarnetes on juba märgatavalt vähenenud, ei pääse riik gaasi tarbimise vähendamisest nii tööstuses kui ka eratarbijate näol, milleks soovitatakse inimestel näiteks üle päeva duši all käima hakata.
Venemaa gaasitarnete osakaal Saksamaal langes juuni lõpus ligi 26 protsendini, selgus Saksa energiajulgeoleku kolmandast eduaruandest. Suuruselt teine gaasitarnija oli aruande järgi Norra (20 protsenti) ja kolmas Holland (11 protsenti).
Saksa avalik-õigusliku ringhäälingu ARD uudistelehel avaldatud analüüsi põhjal muutub nüüd veeldatud maagaas Saksamaa gaasivarustuses üha olulisemaks. Saksamaa plaanib lisaks USA-le hakata veeldatud maagaasi (LNG) ostma ka Katarilt ja teistelt riikidelt.
Mitmed eksperdid usuvad, et Saksamaa Venemaa maagaasist sõltuvusest vabanemine on poliitilise tahte korral võimalik juba 2023. aastal. See eeldaks aga kiirelt vastavate meetmete kasutuselevõtmist.
Vene energiahiid viis kolmapäeval ellu varasema ähvarduse ja vähendas kolmapäeva hommikul Läänemere torujuhtme Nord Stream 1 kaudu Saksamaale tarnitava gaasi läbilaset 20 protsendini võimalikust mahust.
Saksa valitsus on seadnud 1. novembriks eesmärgi, et gaasihoidlad oleks täis 95 protsendi ulatuses. See ei ole aga reaalne. Parimal juhul on 80–85 protsenti reaalne, kuid ka seda vaid juhul, kui Nord Stream 1 gaasi läbilaskevõimekus oleks maksimaalsest 40 protsenti. Praegu on see aga kaks korda vähem.
Võimude teatel olid Saksamaa maagaasihoidlad esmaspäeval täis 66,8 protsenti. Selle tõttu on valitsus otsustanud kiirendada veeldatud maagaasi infrastruktuuri ehitust ja teisalt soovitakse üldist gaasitarbimist ka vähendada.
Mis juhtub talvel, kui Vene gaasitarned taas seiskuvad, nagu eelmisel nädalal väidetavate hooldustööde tõttu, on eksperdid erineval arvamusel.
Konsultatsioonifirma BCG tegevdirektor Patrick Herhold leiab, et gaasi jääb puudu ka siis, kui on keskmine talv ja rakendatakse kõik meetmed, mida praegu planeeritakse.
Teised eksperdid on optimistlikumad ja leiavad, et isegi kui Venemaa jätkab gaasi tarnimist vaid 20 protsendi mahus, siis gaasi puudust tekkida ei tohiks. Siiski peetakse kriitilisteks kuudeks 2023. aastal aprilli, maid ja detsembrit.
Kas Vene gaasi kadu saab asendada? See on Saksamaal üks suuremaid küsimusi. Ka Saksamaal on pandud suuri lootusi LNG-le ning esimesed kaks ujuvat veeldatud maagaasi terminali Wilhelmshavenis ja Brunsbüttelis hakkavad plaanide kohaselt tööle aastavahetusel. Kui loodetud LNG koguseid ei tule ja gaasi tarbimine ei vähene, tekib gaasipuudus juba veebruaris. Kusjuures need arvutused on tehtud teadmisel, et Venemaa jätkab läbi Nord Stream 1 40 protsendiga gaasi tarnimist läbilaske maksimaalsest võimekusest.
Praegu pole kindel, kas ja kui palju õnnestub Venemaa gaasi korvata teiste riikide omaga. Olgu siis Norra või Hollandi gaasiga. Viimases käivad arutelud hoopis gaasi tootmise piiramisest 2023. aastal. See otsus võidakse aga edasi lükata, kui gaasipuudus Euroopas süveneb.
Kui Euroopa Komisjoni ettepanekul kiitsid liikmesriikide energeetikaministrid teisipäeval põhimõtteliselt heaks vabatahtlikult gaasi tarbimise vähendamise 15 protsendi ulatuses, soovitab Saksa föderaalne võrguagentuur talvel pudelikaela vältimiseks vähendada gaasitarbimist riigis 20 protsenti.
Eratarbijate puhul on koguni räägitud soovitustest, et inimesed võiksid käia duši all mitte iga päev, vaid ülepäeviti. Samuti et korterites ja eramajades vähendataks temperatuuri praeguselt 22 soojakraadilt 19–20 kraadile.
Samas mingit selget ohtu, et majapidamistes gaas otsa saab, pole. Saksamaal on kolmeastmeline regulatsioon, mille järgi on kodumajapidamised viimased, kus gaas kinni keeratakse. Kriisi korral peab tööstus kõigepealt tehased sulgema ja eramajapidamised on selles jadas alles viimased.
Kas see tähendab, et Saksa majanduse mootoriks olev tööstus peaks tootmist vähendama? Paljud tööstusharud ei taha sellest midagi kuulda. Samas paljud ettevõtted üritavad juba praegu gaasi säästa. Kuid potentsiaal on piiratud.
Venemaa sõda Ukrainas ja gaasi kasutamine energiarelvana on juba tegelikult mõju Saksa gaasitarbimisele andnud. Föderaalse energia- ja veetööstuste liidu (BDEW) andmetel langes Saksamaa gaasitarbimine aasta esimese viie kuuga enam kui 14 protsenti.
Samas läheb gaas iga päevaga kallimaks – augustis ja septembris tõstavad hindu 52 suurt gaasimüüjat. On välja arvutatud, et 90 protsenti hinnatõusust jääb Saksa tarbija kanda.
Toimetaja: Urmet Kook
Allikas: ARD Tagesschau