Parts: Eesti peaks ehitama kaks uut Auvere elektrijaama

Foto: Priit Mürk/ERR

Kõrgete elektrihindadega toimetulekuks olukorras, kus Balti riikides ei ole üheksa aastat ühtegi arvestatavat elektritootmisvõimsust ehitatud, peaks Eesti ehitama kaks uut Auvere elektrijaama, ütles endine peaminister ja praegune Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts Vikerraadio saates "Uudis pluss".

Partsi sõnul saab pikemalt praegu arvestada vaid kolme uuema elektritootmisüksusega, millest kaks keevkihtkatelt ehitati Eesti Energia endise juhi Gunnar Oki ajal ja kolmas Auvere. "Need on need, millega me saame arvestada 10-20 aasta perspektiivis," ütles Parts.

Eesti Energia vanemad tootmisüksused ei kesta Partsi sõnul kaua. "Need otsused, et Hruštšovi- või Brežnevi-aegne vanaraud meid teeniks, on mõistlikud, aga on ilmselge, et nendega me ei saa rääkida pikalt," märkis Parts.

"Ma arvan, et tuleb ehitada nii Auvere kaks kui kolm. Ma tahaks näha neid viimaseid ekspertiise olemasolevate vanade katelde metalliväsimuse kohta. Neid tehakse iga kahe aasta tagant ja võib ühel ilusal päeval tulla, et see ekspertiis, ma eeldan, et see on kõik erapooletu ja professionaalne, ütleb, et ka neid ei saa enam reservina käsitleda," rääkis Parts.

"Ei ole ka mõtet pikalt rääkida. Nad on vanad ja nad on ebaefektiivsed. Neid tuleb kogu aeg tõenäoliselt putitada. Kulutada sinna raha, selle asemel, et teha mingisugune otsus," ütles Parts.

Parts lisas, et uued Auvered ei oleks pelgalt põlevkivielektrijaamad, vaid tahkel kütusel baseeruvad elektrijaamad, kus oleks osaliselt võimalik kasutada uttegaasi. Tema sõnul võib seal tõsta keskkonnatasemeid ja püüda ka kinni süsihappegaasi.

Partsi hinnangul ei läheks uute Auvere jaamade ehitamine ka vastuollu Euroopa Liidus kehtivate reeglitega. "Juriidiliselt ei ole probleemi, sest Euroopa Komisjon ju väga armastab öelda, et energiamix on liikmesriikide pädevus. See on ka põhjus, miks Saksamaad ei saanud mõjutada ja nii edasi. Kahtlemata rahastamised oleksid raskemad, aga kui riigil on tahe ja me näeme, et see on ikkagi lahendus, siis tuleb seda teha," rääkis Parts.

Parts oli ka kriitiline Euroopas senini taastuvenergia tootmiseks tehtud pingutuste suhtes. "Saksamaa on siin hea näide. On väga palju kirjandust ja uuringuid, mis puudutab neid miljardeid, neid sadu miljardeid subsiidiumeid. Ja kui sa vaatad seda energiabilanssi, kui palju on selle tulemusena seda kliima eesmärki, ehk seda õhku paisatavat süsihappegaasi on vähendatud see periood, siis see ühiku hind tuleb meeletu. See kulutõhusus on niivõrd madal. Ja kui seda soovitada kogu maailmale, ma ei räägi isegi Eestist, siis see on ebareaalne," rääkis Parts.

Samuti on Partsi sõnul taastuvenergia kõvasti seotud ka maagaasi kasutamisega. "Mina olen tegelenud energiamajandusega viimased 20 aastat või rohkem. Käinud erinevatel maailmakonverentsidel, tööstuskonverentsidel, keskkonnaalastel konverentsidel, tuuleenergia ja päikeseenergia propageerijad käivad alati käsikäes gaasitootjatega. Vabandust. Selles ei ole mitte mingit uudist," ütles Parts.

"Muidugi on tore omada energiatootmisvõimsusi, mis otseselt ei reosta meie atmosfääri, aga kui meil ei ole vastust lihtsale küsimusele, kust me saame selle elektri siis, kui ei ole tuult, ei ole päikest. Ja kust me saame selle niimoodi, et me ennast hulluks ei maksaks, sellele küsimusele täna vastust ei ole," lisas Parts.

Partsi hinnangul ei ole ka praegu olemas taastuvenergiat piisavalt efektiivselt salvestavaid lahendusi, mis aitaksid tootmist ja tarbimist ühtlustada. Samuti oli ta kriitiline Paldiskisse planeeritava pumphüdroelektrijaama mõistlikkuse suhtes, öeldes, et see ei ole 600 miljoni euro suurusest investeeringust sõltumata võimeline pikemal perioodil kuigivõrd midagi aitama.

Nord Pool energiabörsi kohta ütles Parts, et sellega liitumine oli õige, kuid börs ei toimi enam hästi. Osaliselt selle tõttu, rääkis Parts, et Eestis, Lätis ja Leedus ei ole üheksa aastat ühtegi suuremat elektrijaama ehitatud ja Nord Pooli jaoks oleks vaja, et tootmisvõimsuseid on rohkem kui tarbimist.

"Tänane olukord, kus tegelikult tootmisvõimsusi on vähem kui tarbimisvajadust, siis tekivadki sellised kataklüsmid, mida püütakse meile selgitada kui anomaalsed. Minu hinnangul tuleks koheselt, üsna kiiresti, sekkuda sellesse, et keegi saab seal viimase juurdetulijana tekitada sellise hinna. Sellesse tuleb administratiivselt sekkuda. Neid Nord Pooli reegleid tuleb vajadusel ümber teha," rääkis Parts.

Auvere elektrijaama otsustas ehitada 2009. aastal Andrus Ansipi teine valitsus, milles Juhan Parts oli majandus- ja kommunikatsiooniminister. Elektrijaama ehitus algas 2012. aastal, valmis põhiosas 2015. aastal ja jaam võeti üle 2018. aastal. Jaama võimsus on 300 megavatti.

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: