Enamik Venemaalt värskelt lahkunud inimesi lahkus poliitilistel põhjustel

Venelased Küprosel protestimas Vene-Ukraina sõja vastu. Mitmed välismaale suundunud venelased on kasutanud rahu sümbolina valge-sini-valge lippu. Protestijate sõnul eemaldati lipult verine punane värv.
Venelased Küprosel protestimas Vene-Ukraina sõja vastu. Mitmed välismaale suundunud venelased on kasutanud rahu sümbolina valge-sini-valge lippu. Protestijate sõnul eemaldati lipult verine punane värv. Autor/allikas: SCANPIX/AP Photo/Petros Karadjias

Soomes tegutsev Vene politoloog Margarita Zavadskaja kirjutas portaali Riddle Russia ülevaate alates veebruarist Venemaalt lahkunud inimestest. Küsitlusuuringute põhjal ja Zavadskaja hinnangul on hiljutised Venemaalt emigreerunud inimesed keskmisest rohkem ühiskondlikult aktiivsed, kelle jaoks oli üks põhiline põhjus lahkumiseks Venemaa poliitiline olustik.

Sajad tuhanded venelased lahkusid Venemaalt, kui Vene väed veebruaris Ukrainale kallale tungisid. Tegemist oli suurima emigratsioonilainega Venemaalt alates Nõukogude Liidu lagunemisest. Paljud migrandid on seotud Venemaa IT-sektoriga.

Konflikti puhkedes suundusid kümned tuhanded venelased Türki, Armeeniasse ja Gruusiasse – riikidesse, mis ei nõudnud venelastelt sisenemisel viisat. Soome, Eesti, Läti ja Leedu olid kõige populaarsemad transiitriigid, mille kaudu, lennuühenduste puudumisel, suunduti edasi mujale Euroopasse, vahendas märtsis BBC venekeelne portaal.

Portaali Riddle Russia kirjutanud Margarita Zavadskaja hinnangul on emigreerunud venelaste näol tegemist ühiskondlikult aktiivsete inimestega, kes suudavad end organiseerida ka väljaspool Venemaad, luues vajadusel uusi alternatiivseid poliitilisi organisatsioone.

Kuigi praegu pole veel selge, mis rolli välisvenelased Venemaa poliitikas hakkavad mängima, on teiste riikide ajalooline kogemus näidanud, et välismaale suundunud riigi kodanikud võivad võtmehetkedel mängida riigi arengus olulist rolli. Näiteks Leedu seitsmes president Valdas Adamkus ja taasiseseisvunud Eesti esimene president Lennart Meri elasid arvestatava perioodi koduriigist eemal.

Sotsioloogid Vene portaalist OK Russians tegid mitu küsitlusuuringut Vene emigratsiooni kaardistamiseks. Uuringu tulemusena selgus, et enamik Vene emigrante jõudis Türki (24,9 protsenti vastanutest), Gruusiasse (23,4 protsenti) ja Armeeniasse (15,1 protsenti). Alates Venemaa laiaulatuslikust sõjalisest kallaletungist Ukrainale lihtsustas ka Iisrael oma repatrieerimise reegleid Ukraina ja Vene juutidele 2022. aasta märtsis. Ligikaudu 2,8 protsenti küsitlusele vastanutest suunduski Iisraeli. Veidi väiksem hulk ehk umbes kaks protsenti vastanutest suundus Kesk-Aasiasse Usbekistani, Kõrgõzstani ja Kasahstani.

Kõige populaarsemad riigid emigreerumiseks Euroopas olid Serbia (1,9 protsenti), Montenegro (1,7 protsenti), Eesti (1,6 protsenti), Saksamaa (1,6 protsenti) ja Hispaania (1,5 protsenti). Riikide valik tulenes suuresti hetkel kättesaadavatest piletite saadavusest ja riiki sisenemise ja riigis olemise reeglitest. Seda kaalutlust mainis 58 protsenti küsitlusele vastanutest.

Alla poole vastanutest (43 protsenti) kavatseb emigratsiooni sihtriigiks olevasse riiki jääda püsivalt. Vastanutest ligikaudu veerand (18 protsenti) kavatseb edasi liikuda teise riiki, 35 protsenti ei osanud küsitluse ajal selget vastust anda ning kolm protsenti kinnitas Venemaale naasmist.

Küsitluse puhul peab küll arvestama, et tegemist oli mugavusvalimiga. Küsitlusele vastas 1661 inimest.

Riddle Russia portaali hinnangul on paljud venelased emigreerunud riikidesse, kus olukord demokraatiaga ei pruugi olla sugugi parem kui Venemaal, kuid kus viibida on vähemalt praegu ohutum kui Venemaal.

Märtsis nimetas Venemaa president Vladimir Putin riigist lahkujaid viiendaks kolonniks. Putini sõnul suudab Vene rahvas "alati eristada tõelisi patrioote värdjatest ja reeturitest." Samuti ütles Vene riigipea, et emigratsiooni näol on tegemist Vene rahva enesepuhastusega.

Osa Venemaa opositsioonilisi aktiviste on Putini hinnanguga nõustunud. Samas just sellised vaidlused on Zavadskaja hinnangul takistanud koordineerimist ja koostööd nende vahel, kes Venemaale jäid ja kes sealt on lahkunud. Venemaalt väljaspool olijad saavad infot vabalt ülejäänud maailmale jagada ja Venemaal olijad saavad tegutseda Vene võimu vastu otsesemalt ning on tegelike oludega kursis. Nende kahe grupi koostöö on eelduseks poliitilisele muutusele Venemaal.

Uued välisvenelased on ka teistsuguste poliitiliste vaadetega kui varem Venemaalt lahkunud venelased. Ainult 1,5 protsenti värsketest välisvenelastest toetas küsitlusuuringu järgi Putini kontrollitud erakonda Ühtne Venemaa.

Levada samasuguse küsitluse järgi toetas seda parteid venelastest pool. Äsja Venemaalt lahkunutest kasutas 86,4 protsenti vastanutest nutikat hääletamist, mis peaks maksimeerima opositsioonierakondade häältesaaki (Levada samasuguses küsitluses tegi seda ainult 8 protsenti vastanutest).

Äsja emigreerunud venelased on ka noored ja keskmisest paremal majanduslikul järjel. Enamik neist töötab IT-sektoris ja räägib hästi inglise keelt. Küsitlusele vastanutest töötas IKT sektoris tervelt 45 protsenti vastanutest, 16 teenis leiba kunstide ja kultuuri valdkonnas, 16 protsenti oli juhtival kohal, 14 protsenti olid raamatupidajad ja õpetajad ja kaheksa protsenti töötas ajakirjanikuna.

Küsitlusuuringust selgub ka, et enamik Venemaalt alates veebruarist lahkunud venelastest ei lahkunud mitte majanduslikel, vaid poliitilistel põhjustel. Üle 70 protsendi vastanutest on sotsiaalmeedias aktiivsed ja peaaegu pooled (48,9 protsenti) on Venemaal osalenud ebaseaduslikul meeleavaldusel enne sõja puhkemist ning 26 protsenti peale sõja algust. Pea kolmandik toetab aktiivselt Ukraina põgenikke. Tervelt 62 vastanutest toetas erinevaid mittetulundusühinguid enne sõja puhkemist ja 40 protsenti alates ulatusliku sõjategevuse algusest.

Paljud Venemaalt lahkunud viitasid poliitilisele survele töökohtades, kus neid hoiatati ja ähvardati. Viiendik kartis ka ajateenistusse kutsumist.

Ligi 70 protsenti vastanutest ei usu, et poliitiline olukord Venemaal lähiaastatel paraneb ning 72 protsenti usub, et elukvaliteet Venemaal langeb.

Toimetaja: Allan Aksiim

Allikas: Riddle Russia

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: