Välisministeeriumi teatel otsustas Eesti edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööformaadis.

"Eesti jätkab püüdlemist konstruktiivsete ja pragmaatiliste suhete poole Hiinaga, sealhulgas Euroopa Liidu-Hiina suhete edendamist, lähtudes reeglitel põhinevast rahvusvahelisest korrast ja väärtustest nagu inimõigused," märgiti ministeeriumi saadetud teates.

Eesti osales Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööformaadis alates 2012. aastast. Pärast eelmise aasta veebruaris toimunud tippkohtumist pole Eesti koostööformaadi üritustel osalenud.

Eesti lahkumisele on üles kutsunud mitmed Eesti poliitikud. Mullu detsembris ütles riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, et Eesti võiks lahkuda 16+1 koostööformaadist ning kaaluda majandussuhete tihendamist Taiwaniga.

"Kui me räägime sellest, kas Eesti peaks jätkama 16+1 formaadis või mitte, siis minu hinnang on täiesti selge – me peame leidma samameelseid riike ja võimalikult lähemas tulevikus Hiinaga suhted selgeks rääkima. 16+1 formaat sellisena nagu ta kunagi loodi, pole meie vaatevinklist kindlasti end õigustanud ja see pigem lõhub Euroopa Liidu ühtsust," ütles Mihkelson ERR-ile.

Läti otsustas samuti neljapäeval lahkuda Hiina ja Ida-Euroopa koostööformaadist

"Läti välis- ja kaubanduspoliitika praeguseid prioriteete silmas pidades otsustas Läti lõpetada osalemise Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööraamistikus," teatas Läti välisministeerium. 

"Läti jätkab püüdlemist konstruktiivsete ja pragmaatiliste suhete poole Hiinaga, nii kahepoolselt kui ka läbi EL-i ja Hiina koostöö, mis põhineb vastastikusel kasul, rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliste reeglitepõhise korra austamisel," lisas ministeerium. 

Formaat 16+1 on 2012. aastal Hiina algatatud diplomaatiline raamistik koostööks Euroopa endiste sotsialismileeri riikidega, kuhu kuuluvad Baltimaad ja Visegradi riigid, Bulgaaria, Rumeenia ja Euroopa Liitu mittekuuluvad Balkani riigid. Tänavu liitus selle formaadiga ka Kreeka, kuid kuna Leedu lahkus sellest 22. mail, muutus 17+1 formaat taas 16+1 formaadiks.

Koostööraamistiku peamiseks eesmärgiks peetakse Hiina huvi saada investeeringutega Ida-Euroopa taristuobjektidesse piirkonnas suurem mõju. 16+1 formaadis on nähtud ka Hiina katset lõhestada Euroopa Liitu. Algatuse kriitikud on leidnud, et Euroopa Liit peaks Hiinaga suhtlema ühtsena, nii-öelda 27+1 formaadis.