Haridus algab koolist, aga ei lõpe seal. Mulda pandud seemnest sõltub see, kuidas taim kasvab. Milliste uudistega end valgustab, milliste raamatute ja filmidega end kastab, millise poliitilise peremehe enda eest hoolitsema valib. Ja seda seemet külvatakse kodus, lasteaias ja koolis.

Praegu oleme põhikooli tulemustega Euroopa ja kohati ka maailma tipus. Aga kuidas on lood meie ettenägelikkusega? 

Viie aasta eest ei huvitanud eriti kedagi, milline elektripakett tal on, või mis me selle tuumajaama ideega teeme. Leedukad tegid 2012. aastal referendumi, et kas ehitada Ignalina tuumajaama asemele uus jaam või mitte. Vastus oli: "Ei!". Seega keegi nägi Leedus vajadust elektri järele ette, pani selle suisa hääletusele, kuid rahvas ei pidanud seda oluliseks. Tänavu oleks pidanud see elektrijaam valima. Ja meie ei peaks lugema oma elektriarvet nagu põnevusromaani.

Väidan, et umbes viie aasta pärast hakkavad esimesed eestlased pimedusse jääma. Ei, mitte elektri puuduse tõttu, sest seda saame naabritelt juurde osta, kuniks ise mõne arvestatava elektrijaama valmis saame. 

Ma räägin vaimupimedusest. Meie Euroopa parimaid tulemusi toov koolisüsteem on kokku kukkumas, sest kõigi ainete õpetajaid ca viie-kuue aasta pärast lihtsalt enam ei jätku.

Õpetajate keskmine vanus on niivõrd kõrge, et surm ja vanusega kaasnevad haigused panevad meid lähiaastatel fakti ette, et igale juntsule eestikeelset haridust enam pakkuda ei saa.

Igal aastal kaob tööturult sadakond loodus- ja täppisteaduste õpetajat. Viie aasta pärast on meil seega puudu enam kui 500 õpetajat, kes peaks meile lastele matemaatikat, füüsikat, keemiat ja muid loodusteadusi õpetama.

Me kõik saame ja peame midagi ära tegema, et meie riik ja rahvas ei jääks vaimupimedusse. Vaimupimedus on salakaval ja selle tõeline mõju avaldub alles aastakümnete pärast.

Meil kõigil on roll Eesti tuleviku kujundamisel.

Koolijuht, sinu teha on, kas õpetajad räägivad oma tööst kui ülekoormavast või vahvast.

Volikogu liige, sinu teha on, kas järgmised viie aastat kulub raha järjekordseteks betoonitükkideks, või annad vastupandamatule soovile linti lõigata järele ja investeerid inimestesse. Nüüd ja kohe.

Ajakirjanik, sinu teha on see, millistel teemadel valimisvõitlus käima hakkab. Kas õpetajate järelkasvu teemast tuleb rääkida või mitte.

Pankur, sinust sõltub, millises korteris või majas elab õpetaja, ning kas ainult linnas või ka maal. Kas ta sõidutab oma lapsi bussi või autoga. Intress ja krediidireiting on sinu käes. Kasuta seda targalt.

Ja kindlasti saad midagi ära teha iga andekas, mõjuvõimas või muul põhjusel silmapaistev isik, kes tänavu roosiaeda on kogunenud. Sest vaimupimedus on asi, mille kõrval eelnevad kriisid tunduvad kerge ebamugavusena.

Tõsi, kui see õnnetus meid tabama peaks, ei kutsutaks seda enam kriisiks, sest rumalus ise ennast ära ei tunne, aga kõigil teistel saab aga olema paganama raske. 

Meil tuleb kõigil anda oma panus, et vältida vaimupimedust ja jääda targaks rahvaks. Alustagem sellega nüüd!

Andres Juur pälvis tänavu veebruaris teaduse populariseerijana noore haridustegelase preemia.