Kui eelmise aasta augustis maksis ühe euroaluse jagu puidugraanuleid kaaluga ligi 1000 kilo 150 eurot, siis praegu on hinnad vahemikus 420 kuni 460 eurot, ütles osaühingu Briketipoisid juht Argo Kivi ütles ERR-ile. Hinnad hakkasid tõusma kohe eelmise aasta sügisest alates, sest juba septembris maksis üks euroalus pelleteid 190 eurot, lisas ta.

Pelletihindade kolmekordistumist kinnitas ka Koit Märtin ettevõttest Tartu Graanul.

Graanul Investi turundusspetsialist Raimo Oinus ütles ERR-ile, et neil maksis eelmisel suvel pelletite tonn jaemüügis erakliendile 185 eurot, mis teeb hinnatõusuks umbes 150 protsenti.

"Puidugraanulite hind on sarnaselt kõikide teiste kütuste hindadega 2022. aastal märkimisväärselt kerkinud. Peamine põhjus on biomassi ja elektrienergia kordades kerkinud hinnad. Need on meie põhilised tootmissisendiks ja kindlasti tõstavad ka lõpptoote hinda," ütles Oinus.

Kivi sõnul on hinnatõusu laiem põhjus pakkumist ületav nõudluse suurenemine puidugraanulitele Euroopa koostootmisjaamades, kuid samuti tootmissisendite hinnatõus.

"Mitte ükski hind pole praegu stabiilne ega ennustatav. Samuti on kasvanud kogu puidusortimendi hinnad ning nendega on kaasa liikunud ka pelletite hind," rääkis ta.

Mõnevõrra on hindu mõjutanud ka Ukraina ründamise eest Venemaale kehtestatud sanktsioonid, lisas Kivi.

Ka Märtin rõhutas hinnatõusu põhjusena sisendhindade kasvu: suurenenud on nii kütuse kui ka elektri maksumus. Kuna elekter moodustab pea poole hinnast, siis töötab Tartu Graanul viimasel ajal ainult öösiti, kui elektri hind on odavam, rääkis Märtin. Kütuse hinnatõus mõjutab aga nii toorme kohaletoomise kui ka valmistoodangu laialiveo kulusid, selgitas ta.

Kivi ettevõttest Briketipoisid rääkis ka sellest, et kuna tema juhitud firma valmistab pelleteid saepurust, seda on aga ehitustegevuse ja sellega kaasneva puidu saagimise languse tõttu vähemaks jäänud, siis võib neil hakata nappima tooret puidugraanulite valmistamiseks. Kui talvel aga hakkavad suured puidutööstused ise saepuruga oma tootmishooneid kütma, võib saepuru veelgi vähemaks jääda, tõdes ta.

Ka Märtin tunnistas, et toorainet on vähemaks jäänud. Kui eelmise aasta augustis oli Tartu Graanulil laos 10 000 tonni pelleteid, siis praegu on ladu sisuliselt tühi, tõdes Märtin.

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi ütles, et tema siiski laiemalt toormenappust ei prognoosi, ehkki lühiajalised katkestused on tarnekindlust häirinud. Vastu sügist võiks varustuskindluse probleemid lahenduse saada, leidis ta.

"Aga ei ole näha ühtegi tegurit, mis hinnad alla tooks – nõudlus on suur, sisendhinnad tõusnud ning on tunda ka survet puidu raiumise piiramiseks," tõdes Kaubi.