Erametsakeskusest, mis avaldab iga kvartali kohta puiduhindade statistikat, öeldi ERR-ile, et oktoobris tõusis metsast müüdava küttepuidu hind 27 euroni tihumeetri kohta. Mulluse viimase kvartali kohta statistika veel puudub.

Samas peab arvestama, et küttepuidu hind oli kogu eelmise aasta pigem madalal tasemel, kõikudes 23 ja 25 euro vahel tihumeetri kohta. Näiteks kogu 2020. aasta keskmine hind oli 27 ja nii 2018. kui 2019. aastal 31 eurot tihumeetri kohta.

Erametsakeskus ise märkis 25-eurose hinna kohta, et "küttepuidu hind on kolmanda kvartali lõpus hakanud kergelt kasvama, aga on septembri lõpus veel ikkagi rahuldava ja kasina piiri peal".

Riigimetsa majandamise keskusest (RMK), mis müüb küttepuitu metsast kolmemeetriste nottidena, öeldi ERR-ile, et septembri lõpust alates on hinnad järk-järgult tõusnud. Nendegi sõnul eelnes sellele aga hindade märgatav langus.

"Näiteks langes teise poolaasta alguses hind esimese poolaastaga võrreldes lehtpuuküttepuidul ligi üheksa protsenti 25 euro tasemele tihumeetri eest ja okaspuuküttepuidul ligikaudu kaks protsenti tasemele 26,5 eurot kuupmeetri eest. Hinna langust põhjustas suhteliselt pikk ja kuiv suvi, mis viis ostjate mõtted mujale ja nõudlus tõmbas veidi tagasi. Üldist turuvajadust silmas pidades poleks hind pidanud langema," rääkis RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi.

Jaanuariks on aastatagusega võrreldes küttepuu hind aga tõusnud. "2022. aasta esimesel poolel on RMK küttepuidu hinnad ligikaudu seitse protsenti kõrgemad kui 2021. aasta esimesel poolaastal, olles keskmisena tasemel 29 eurot kuupmeetri kohta. Seega võib öelda, et küttepuidu turul on hinnatõus toimumas," ütles Kaubi.

Kaubi sõnul tekkis neljandas kvartalis turul taas suurem aktiivsus ja sellele avaldas kindlasti mõju kõigi teiste energiakandjate hinnatõus.

"Septembri lõpust alates on hinnad järk-järgult tõusnud. Eriti suureks on kasvanud huvi lehtpuuküttepuidu vastu. Kui üldiselt on okaspuu tihumeetri eest makstud üks-kaks eurot rohkem, siis aastavahetuseks on hinnad võrdsustunud," märkis ta.

Varasemalt on külm talv küttepuidu hinda tõstnud, sest siis suureneb tarbimine, ütles ERR-ile Erametsakeskuse arendusüksuse juht Gunnar Reinapu. "Kui transpordi- ja tootmiskulud tõusevad, on ka küttepuude lõpphindade osas ennustada kasvu," lausus ta.

Kaubi lisas, et küttepuu hinna kasvu ajal kasvab metsaomanikel huvi varuda kütet ka kehvema väärtusega puistutest. "Seeläbi võiks eeldatavalt kasvada turul pakutava küttepuidu maht. Talvine külm aitab küttepuidu varumisele omalt poolt kaasa," lausus ta.

Brikett ja pelletid on teinud suurima hinnahüppe

Metsast ostavad küttepuud ettevõtted, kes teevad sellest näiteks küttehalge, pelleteid ehk graanuleid või puitbriketti, ja seega lisanduvad tootmiskulud. Just pelletite ja briketi hind on teinud raju hüppe üles, seda koos elektri hinna äkilise ja ootamatu tõusuga sügistalvel.

Osaühingu Briketipoisid juht Argo Kivi ütles ERR-ile, et võrreldes hilissuvise perioodiga on puidugraanuli ja briketi hinnad teinud jaanuari alguseks ligikaudu 75-protsendise  tõusu. 

"Selle on tinginud asjaolud, et meie toodangu tootmine toimub täielikult elektriga ning pakendite, tooraine, kaubaaluste ja transpordi hind on oluliselt muutunud kallimaks," lausus Kivi.

Briketipoisid ostavad kokku toormaterjali ehk saepuru sisse ning kui suvel on saepuru vabalt saada ja hind odavam, siis külmade ilmade saabudes kerkib hind ja saadavus muutub minimaalseks. Sel ajal hakkavad saepuru müüvad ettevõtted ise sellega kütma, märkis Kivi. Selleks, et suvel saepuru piisavalt varuda, peaks aga olema palju rohkem laopinda.

"Suvel on saepuru vabalt saada, seda on ülegi, siis üritame alati varuda nii palju kui võimalik, aga selleks peaks olema rohkem laopinda, et hinda all hoida," lausus Kivi.

Müügi ning tellimuste hüppeline kasvamine toimus augustis ja pärast seda on see püsinud väikeste kõikumistega sama, lisas ta.

Kuivõrd puidutööstuse jäätmeid läheb aina rohkem otse kütmisesse, siis Kivi sõnul võib prognoosida, et pelletite ja briketi hind jääb tõusma, isegi kui konkurents seda mõnevõrra piirab.

"Kindlasti mõjutab kütuste edasine hinnatõus ka briketi ja puidugraanuli hinda, kuna need valdkonnad on omavahel väga tihedalt seotud. Ühest küljest hakkab hinda soodsamaks muutma järjest tihenev konkurents, teisalt sunnib hinna stabiilseks või isegi tõusu suunas liikuma süvenev tooraine defitsiit," lausus Kivi.

Kivi tõi näiteks, et lisaks elektrile ja mootorikütuste kallinemisele lisab nende toodetele hinda ka transpordialuste kallinemine: kui varem oli ühe aluse hinnaks 2,5 eurot, siis nüüd on selleks 3,5 eurot (hinnad ilma käibemaksuta).

Ka küttehalgude hind on tõusnud

Halge müüva osaühingu Põhja-Eesti Kütteladu juht Margus Vilba ütles, et neil on küttepuu hind tõusnud ja seda peamiselt kõrge elektrihinna tõttu. Kui varem müüdi kuupmeetri jagu küttepuud keskmiselt 45 euro eest, siis nüüd on hind 50 euro juures. Tõus seega üle kümne protsendi.

"Ühe koorma tegemise peale kulub praegu 20 eurot, enne kulus kolm eurot," iseloomustas Vilba elektri hinna mõju tootmisele.

Vilba märkis, et suurimat mõju avaldasid elektri hinna tipp-päevad detsembris.

Vilba sõnul on hinnatõusu taga ka toorme probleem, sest väga palju puitu läheb hakkepuidu tootmiseks. Nõudlus on kasvatanud ka hakkepuidust toodetava energia hinda, märkis ta. "Eks kevadel näeb, mis saama hakkab ja palju läheb hakkepuiduks," ütles Vilba.

Koos hinnaga on tõusnud ka nõudlus. "Kliente meil ikka jagub – kui tavaliselt on novembris-detsembris juba kergema puhkuse aeg, siis nüüd panime 31. detsembrini välja," lausus Vilba, ja lisas, et ka tellitud kogused on suurenenud ning nii mõnigi elektriküttega majapidamine on otsustanud puitkütte kasuks.