"Juhusliku eelistusega valijaid, kes annavad oma hääle neile, kes on rohkem pildil, on 20-30 protsenti," rääkis Voog ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast".

Sellega võib põhjendada ka sotsiaaldemokraatide toetuse tõusu ja Isamaa langust võrreldes juuliga, kuna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees ja siseminister Lauri Läänemets paistis tugevalt silma seoses punatanki teisaldamisega Narvas.

Nii said sotsid toetust võtta peamiselt ainult Isamaalt, mille reiting langes isegi rohkem kui sotsidel tõusis, ütles Voog. Isamaa toetus langes juuli 11 protsendilt augustis 7 protsendile, sotsidel tõusis 9 protsendilt 11 protsendile.

Ka saates osalenud Indrek Kiisler nõustus, et sotside uus esimees on olnud päris hästi pildis, seda eriti Narva tanki teisaldamisel, kus ta võttis resoluutse positsiooni koos peaminister Kaja Kallasega. "Selgelt said sotsid sealt endale hoogu juurde. Kui mais oli nende toetus 7 protsenti ja nüüd 11 protsenti, siis neile on valitsusse tuleks hästi mõjunud," rääkis ta.

Saatejuht Urmet Kook tõi esile, et laialt levinud arvamuse kohaselt ei pidanud sotsiaaldemokraadid selles valimistsüklis valitsusse pääsema. "Aga nüüd pääsesid ja on pildil ja nendegi häälest sõltub midagi. Nad said Narva tanki küpsuseksamiga hakkama, ehkki kuuldavast oli neil erakonna sees enne selle teisaldamist ka ebakindlust ja soovi teemat pikemalt arutada," rääkis Kook.

Kook rõhutas siiski, et sotsiaaldemokraatide praegune kasvanud toetus püsib õhkõrnal jääl ning sõltub nende edasisest tegevusest.

Voog märkis ka, et sotsiaaldemokraadid on enam kui ükski teine erakond valijate jaoks sobivuselt teine valik – nii leiab 30 protsenti. "Ja nüüd kui nende siseminister näitas oma parteid tegude erakonnana, siis see on neile mõjunud soodsalt," tõdes ta.

Parempoolsed alles peavad ennast tõestama

Arutades äsja moodustatud Parempoolsete erakonna võimaliku toetuse üle, leidis Kook, et kui kunagi tuli poliitikasse Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), siis aitas ühiskondlik õhustik nende toetuse tõusule kaasa. Aga ta kahtles, kas praegu parempoolsusele on selline toetus olemas.

Ka Kiisler nõustus temaga, et parempoolsus ilma seda sisuga täitmata jääb valijatele abstraktseks. EKRE tuleku ajal oli üleval konkreetsed teemad nagu kooseluseadus ja soov, et erakonnad võtaksid olulistel teemadel konkreetse positsiooni.

Kook viitas, et juba Reformierakonna kunagise esimehe ja peaministri Andrus Ansipi ajast on kõik erakonnad liikunud tsentrisse ning kui Parempoolsed räägivad ainult üldiselt, siis see ei tööta – nad peavad võtma konkreetsed seisukohad tervishoiu, hariduse ja muudel teemadel.

Kiisler lisas, et ajal, kui meid ootab ees väga karm energiakriis, mille ajal enamus inimesi ootab riigilt toetust, siis ei pruugi karm parempoolne jutt edu tuua.

Voog meenutas siiski, et valijate seas on üle kümnendiku neid, kes tahavad alati poliitikas midagi uut ning see võib Parempoolseid aidata. Seetõttu võib nüüd selliste häälte pihustumine teha murelikuks Eesti 200, mis oleks varem saanud pretendeerida ainsa uue tulija tiitlile.

Kook märkis, et varasematest uute erakondade väljatulekust on teada, et kui nende toetusprotsent tõuseb juba künnise lähedale, siis see annab aina enamatele inimestele julgust neid toetada. Aga kui toetus jääb 1-2 protsendi peale, siis uus erakond täiendavat toetust ei pruugi saada.

ERR-i tellitava Kantar Emori järgmises erakondade toetuste uuringus küsitakse valijatelt juba ka Parempoolsete toetuse kohta.