Linnavalitsuses ollakse jõudnud arusaamani, et peale Pronksi tänavast Vabaduse väljakuni ulatuma hakkava peatänava peaks vaatama tänavaruumi ka Vabaduse väljakust edasi vähemalt kuni Pärnu maantee viaduktini, kui mitte kaugemale, lausus Svet.

Plaani järgi ootab seda lõiku ees täielik rekonstrueerimine alates teekatte vahetamisest, kuni rohkema haljastuse ja eraldatud rattateedeni.

"Seal on keskmes plaan tõsta natuke ringi ühistranspordipeatused. Sooviksime tõsta trammipeatuse Liivalaia ja Pärnu maantee ristmiku juurde; soovime et trammipeatus oleks Kitseküla rongipeatusele lähemal, et multimodaalne ühistranspordiühendus toimiks seal paremini. Me soovime, et oleks ühistransport tõstetud ühele rajale tee keskel, nii nagu see on osaliselt Pärnu maanteel juba tehtud. Lisaks tahame muuta mugavamaks jalakäijate liiklust, luua eraldatud rattateed, lahendada paralleelparkimine," rääkis ablinnapea.

Sveti sõnul on see üpris mahukas töö, mida tuleb teha tervikuna ja see tervik vajab läbiprojekteerimist, mida linn plaanib alustada järgmisel aastal.

"Kuna tegemist on keskse kohaga, kus on palju erinevaid huvisid, kus on mõnes kohas probleeme kitsa ruumiga, siis ma arvan, et vähemalt aasta võib projekteerimine kesta, võib-olla isegi poolteist kuni kaks aastat. Nii et ehitustööd ei alga varem kui 2024, aga ilmselt realistlikum oleks, et 2025 võiks alata selle lõigu ümberehitamine," lausus Svet.

Kas ümberehitusega renoveeritakse ka Pärnu maantee viadukt, ei ole Sveti sõnul veel praegu selge.

Peatänava ehitus võib alata hiljem

Peatänava projekt, mille taaskäivitamiseks moodustati tänavu linnavalitsuses eraldi töörühm, pole endiselt lahendust saanud ning läbirääkimised jätkuvad, ütles Svet. See võib tähendada, et Vabaduse väljaku-viadukti lõigu ehitus algab varem.

"Peatänava lõplik lahendus ei ole veel kokku lepitud, selle nimel töö käib. Mõtteliselt hakkab Pärnu maantee jätkama peatänava üldist kontseptsiooni, kus põhimõtteks on see, et kõigil liiklejate gruppidel on oma ruum, mis on teistest eraldatud ja mis on turvaline ja mugav. Need projektid liiguvad meie jaoks täiesti erinevas tempos, kuna peatänaval on oma ajalugu ja koalitsioonis on kokku lepitud, kuidas me peaksime peatänavale lähenema. On täiesti võimalik, et tööd sellel Pärnu maantee lõigul algavad küll enne peatänavat, aga väga suurt ajalist vahet ei hakka seal olema," lausus Svet.

Sveti sõnul ei tähenda see, et Pärnu maanteel ja Narva maanteel ei saa autod üldse enam liikuda.

"Pigem räägime sellest, et südalinna peamagistraalidel tunneksid end turvaliselt kõik liiklejad. Meil on üldine arusaam, et kesklinna peamagistraalid vajavad selget värskendamist ja kaasaegsemaks muutmist. Selle all mõtlen, et nendel  tänavatel jalakäijate liikumise trajektoorid peavad saama loogilisemaks, sinna peavad tekkima eraldatud rattateed, seal peaks olema rohkem haljastust, puid, eriti silmas pidades neid palavaid suvekuid, mis praegu valitsevad," ütles abilinnapea.

Sveti sõnul pole vähem tähtis ka ettevõtluse tänavatele toomine.

"Meil on võimalus paremini korraldada seda ruumi ka ettevõtjate seisukohast – et tekiks loomulik ruum, selleks, et näiteks kohvikud saaksid minna esimeselt korruselt välja tänavale ja et tekiks ka loogiline paralleelparkimise võimalus, mida praegu kõikjal pole," lausus ta.