"Ma tahaks sissejuhatuseks öelda, et ma ei ole selle tähelepanu üle uhke. Ma ei ole selle kriisi üle uhke. Ma arvan, et see on tüli, mida me oleks pidanud suutma valitsemisala sees, koosolekuruumides ära lahendada," ütles Oidsalu reedel Raadio 2 saates "Hommik!"

"Minu huvi on võtta seda hagu natukene [alt] ära, ma olen [ka] ise kerge mainekahjuga inimene praegu selles protsessis. Aga noh, maine ei ole minu jaoks nii eluliselt oluline, kui võib-olla avalikus teenistuses enamasti on," lisas ta.

Samas rõhutas Oidsalu, et jääb kindlaks oma arvamusele, et välisluureamet ei reageerinud sobivalt eelmise aasta keskel kerima hakanud julgeolekumuredele, mille taga olid Venemaa sõjaväeõppused Zapad, Vene vägede koondamine Ukraina piiridele ning Valgevene vallandatud põgenikelaine Leedu piiril.

Konfliktist reedel põhjaliku ülevaate andnud Eesti Päevaleht tõi välja, et tollane kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse asekantsler Oidsalu, kantsler Kusti Salm ja kaitseväe asejuht kindralmajor Veiko-Vello Palm nägid neis arengutes otsest ohtu Eestile ning sattusid vastasseisu välisluurega, mis ütles oma andmetele tuginedes, et otsest ohtu Eestile ei ole. Hiljem selgus, et migrandilaine ja Zapad lahenesidki Eesti jaoks soodsalt, kuid Ukraina osas oli õigus ministeeriumi ametnikel, tõdes leht.

"Kui lühidalt kujundlikult öelda, mis juhtus, siis ma juba rääkisin maavärinast, et kui sa seisad laoruumis, kus juba kõikumine käib, laualt asjad kukuvad, aga ruumis on seismoloog, kes ütleb, et tema seier näitab nulli ja samas töötab korralikult, siis tekibki kognitiivne dissonants. Tekib ärevus ja kui see ärevus satub kriisi aega, kus juhtusid pretsedenditud asjad - hakati tegema avalikku kineetilist hübriidoperatsiooni Baltikumi vastu, seda enne polnud juhtunud – siis need asjad võimenduvadki ja plahvatavadki," rääkis Oidsalu raadiosaates.

"See kõik ei ole väga ilus, mis juhtub praegu. Natuke liiga palju madalat energiat olen lasknud ka ise võib-olla oma tooniga avalikku ruumi, [aga] sisuliselt ma jään oma väidete juurde," lisas ta.

Oidsalu oma lahkumise põhjustest

Oidsalu selgitas ka enda kaitseministeeriumist lahkumise tagamaid, kui ta mullu septembri alguses ameti maha pani.

"Minu lahkumise põhjus oli inimlikult öeldes tõrjutuse tunne. Ühelt poolt tulenes tõrjutus mu enda impulsiivsusest – sellest ka seal lehes kirjutatakse," rääkis ta. "Aga teisalt oli ikkagi tunne, et ma olin siiralt mures, mul oli eksistentsiaalne mure Eesti julgeoleku pärast ja ma nägin, et muud tagasisidemehhanismid ei toimi. /---/ Ma lihtsalt tundsin, et ma mõnes mõttes ise funktsioneerin üle ja teises mõttes - mul ei ole enam krediiti mingil põhjusel, olgu see õiglane või mitte selles süsteemis," rääkis ta.

EPL kirjutas, et Oidsalu lahkumise ajendiks sai riigisekretär Taima Peterkopi pöördumine peaminister Kaja Kallase poole, kui Oidsalu hakkas Peterkopi hinnangul oma vaadetest lähtuvalt mõjutama valitsuse kaitsevalmiduse lauaõppust, survestades välisluuret.

"Ja kolmandaks ma sain aru, et üleüldse, kui sa oled tippjuht avalikus sektoris, [siis] sulle kasvavad näkku mingid väga imelikud võimukurrud – sa hakkad keskenduma oma võimete teostamise asemel oma võimu teostamisele. Ja ma sain aru, et mina olin ka selle punkti juba ületanud ja inimesena ma ei taha olla oma maine nägu," jätkas Oidsalu.

"Sest et kui sa vaatad inimesi, kellele maine on nii oluline, et üks mingisugune följeton lükkab pool establishment'i lihtsalt pikali, siis on küsimus ka selles, et miks see establishment (võimuladvik, eliit – toim.) on nii haavatav selles suhtes," rääkis Oidsalu.

Tippametnike käitumine ja süvariik

Oidsalu rõhutas raadiosaates korduvalt avaliku sektori tippametnike ülitundlikkust oma maine suhtes, mistõttu võivad nad selle kaitseks teha ekslikke otsuseid.

Nii kommenteeris ta oma vastasseisust välisluureametiga: "Nad reklaamisid ennast mingisse seisukohta kinni ja just sellesama avalikku sektorit painavat maineprobleemi lahendades siis üritati pakkuda mingit nende algse selgitusega kuidagi paika pidavat või sellele vastavat tõlgendust."

Ametnike sooviga oma mainet kaitsta seostas ta ka arusaama süvariigist: "Süvariigi mõistega on pigem see, et ollakse nii kuradi mainetundlikud avalikus sektoris. See mainesurve tekitab mingi vennaskonna selle ametkonna sees ja siis vennaskond jääb oma mainesse ise kinni ja siis ongi nii, et meie avaliku teenistuse tippjuhid on nagu jänesed kahe autotule vahel. Aga see ei ole iseseisev ja objektiivselt toimiv avalik sektor enam. Ja see on probleem, see on see süvariigistumine. Süvariigistumine ei ole mingi konspiratsioon, vaid see on kultuuriline nähtus."

"Me peaks süvariigi termini ümber defineerima, nii, et me saaks rääkida avaliku sektori reformi vajadusest ja sellest, kuidas avalikus sektoris ametnikud teostavad võimu ja mis on seal lubatud ja mis mitte," rõhutas ta. "Näiteks kas on okei, kui ameti peadirektor keeldub sisulistest kommentaaridest, aga tema pressiesindaja alustab Facebookis kampaaniat, kus tuleb rääkida ilusaid lugusid peadirektorist," viitas ta neljapäeval avalikuks saanud infole, kuidas välisluureameti pressiesindaja Artur Jugaste kutsus kolleege sotsiaalmeedias Marranile toetust avaldama.

Näeb juhikonkurssides probleeme

Samuti jäi ta kindlaks oma esmaspäevases artiklis esitatud väidetele, et paljud avalikud konkursid tippametitesse on fiktiivsed ja võitjad siseringi jaoks ette teada.

"Ma ei tuleks selliste väidetega välja, kui ma ei oleks seda ise kogenud 20 aasta jooksul ja ei oleks ka kuulnud kolleegidelt. See info ju liigub ka ametnike seas," rääkis Oidsalu. "Väga sageli on niimoodi, et konkursid tehaksegi nii-öelda vormi pärast, aga informaalne protsess otsustab, kes see inimene on," kinnitas ta.

Selline kahepalgelisus ametikohtade täitmisel läheb aga vastuollu õigusriigi põhimõtetega, mida need samad ametnikud peavad oma tavatöös ellu viima, rõhutas Oidsalu.

Ta väitis ka, et Marran sai välisluureameti juhiks sellepärast, et oli varem olnud kaitseministeeriumi kantsler. "Ta tõrjus selle koha kandidatuurilt välja ühe inimese, kelle nime ma siin ei ütle, aga kui selle inimese nimi kõlaks, siis kellelgi poleks kahtlust, et ta on absoluutselt briljantne kandidaat sellele kohale," rääkis Oidsalu. "Marran teiegi seda sellepärast, et ta sai, tal olid suhted. Et tal oli see informaalne võim ka väljaspool ametlikke menetlusprotsesse," lisas endine asekantsler.

15. augustil sai ootamatult avalikuks, et riigimetsa majandamise keskuse (RMK) nõukogu alustab läbirääkimisi RMK juhatuse esimehe ametikohale Marraniga. Marrani ametiaeg välisluureametis oleks kestnud veel kolm aastat.

Demokraatiaga on kõik hästi

Samas rõhutas Oidsalu, et tema hinnangul on demokraatia ja sõnavabadusega Eestis kõik hästi.

"Meil on sõnavabadusega hästi. Ainuüksi see, et me saame sellest siin rääkida, näitab, kui hästi meil sellega on. Mina ei ole tundnud mingisugust survet ka ametnike poolt või kuskilt, et keegi mind survestaks midagi kuidagi tagasi võtma või tegema. Ma olen uhke Eesti üle selles mõttes, et siin saab nendest asjadest rääkida."