"Valgevene ja Venemaa ühisõppused Zapad toimuvad plaanipäraselt iga kolme-nelja aasta tagant. Need on eksamiks kahe riigi armeedele. Õppuste eesmärk on tugevdada Valgevene ja Venemaa sõjalist integratsiooni ning harjutada ühistegevust potentsiaalse ohu korral. 2025. aasta õppuse eripäraks on see, et see ühendatakse KJLO manöövritega, mis toimuvad 1.–6. septembrini," teatas Valgevene riigitelevisioon kaitseministeeriumile viidates.

Vene kaitseminister Andrei Beloussov teatas eelmisel nädalal, et Venemaa-Valgevene ühisõppused Zapad-2025 toimuvad septembris mõlema riigi territooriumil.

"Liitlaste (Venemaa ja Valgevene – toim.) õppuste põhiepisood toimub septembri keskel ning seos organisatsiooni (KJLO – toim.) manöövritega rõhutab Minski ja Moskva soovi tugevdada piirkondlikku liitu," öeldi Valgevene televisiooni reportaažis.

Samas märgiti ka, et septembris toimub valdavalt Valgevene territooriumil ka Vene-Valgevene kiirreageerimisjõudude ühisõppus Vzaimodeistvije-2025, luurejõudude ja -vahendite eriõppus Poisk-2025 ning logistikaõppus Ešelon-2025.

Kollektiivsesse Julgeolekulepingu Organisatsiooni (KJLO) kuuluvad lisaks Venemaale ja Valgevenele Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan ja Armeenia, kuid viimane on oma osaluse organisatsiooni töös külmutanud ja teatanud plaanist sellest lahkuda.

Venemaa ja Valgevene korraldavad strateegilisi ühisõppusi Zapad (e.k. Lääs) iga kahe aasta tagant. 2021. aasta septembris toimunud õppusel osales Vene kaitseministeeriumi andmetel ligikaudu 200 000 sõjaväelast, kuni 760 tehnikaühikut ja 15 laeva, mis oli väidetavalt suurim hulk vägesid neil õppustel 1980ndatest aastatest saadik. Mõnede ekspertide sõnul oli õppus osa Venemaa ettevalmistusest 2022. aasta veebruaris toimunud täiemahuliseks sissetungiks Ukrainasse.

Välisluureamet (VLA) on oma aastaraamatutes korduvalt viidanud õppustega Zapad kaasnevale julgeolekuriskide suurenemisele meie regioonis. Viimati kirjutas VLA 2023. aastal välja antud raportis, et Venemaa sõjakuse tõttu on julgeolekuriskid Eestile kasvanud ning suurõppus Zapad-23 võib julgeolekuolukorda Läänemere regioonis veelgi pingestada. "Balti riikide vaatest on Venemaal veel piisavalt jõudu meie piirkonnas usutava sõjalise surve avaldamiseks," tõdes välisluureamet 2023. aastal.