Juhatuse esimeheks kandideeris 18 inimest, kellest kolm kõige tugevamat kandidaati jõudsid viimasesse vooru. Nende kolme seast valis nõukogu RMK juhatuse esimeheks Mikk Marrani.

"Mikk Marranil on pikaajaline juhtimiskogemus. Teda tuntakse kui liidrit ja head inimeste juhti. Usun, et metsandussektorist väljastpoolt tulnuna on Mikul võimalik mõista ja leida lahendusi metsandusega seotud ühiskondlikele ootustele. Mikuga asume nüüd läbirääkimistesse töötingimuste osas ning kokkuleppeni loodame jõuda nädala jooksul," selgitas RMK nõukogu esimees Randel Länts.

Länts oli enda sõnul meeldivalt üllatunud, et Marran otsustas neile juhiks kandideerida. "Ta soovis uusi väljakutseid ja kuna see RMK konkurss tuli, siis see pakkus talle piisavalt huvi," ütles Länts ERR-ile. Tema sõnul töötab Marran praegu jätkuvalt välisluure juhina. "Tal oleks kehtiv leping veel mitu aastat," ütles Länts.

Läntsi hinnangul sobis Marran hästi jätkama arutelusid, mis on tänases Eesti metsanduses tekkinud. "Viis-kuus aastat on metsanduses olnud diskussioon, kus on huvi mitmete gruppide, sealhulgas poliitikute poolt. RMK nõukogule tundus, et see vajab natuke teistsugust lähenemist, kui seni on olnud. Teine asi on see, et on tegemist pikaajalise juhiga. Ta on tugev juht ja seda me nõukoguga otsisime," sõnas Länts.

Länts ei usu, et Marrani julgeolekualasesse haridusse panustanud Eesti riik tema lahkumisega seniselt ametipostilt midagi kaotaks. "Me oleme kõik üks riik ja RMK on riigi tulundusasutus. Ega Marran ei lähe Eestile kaduma, tema ekspertiis jääb alles ja ta on jätkuvalt avatud oma senises valdkonnas kommentaare jagama," sõnas Länts.

Marrani endine töö Läntsi hinnangul segavaks faktoriks ei osutu. "Ma ei näe kuidas, Marrani endine töö võiks tema kohustuste täitmist piirata, muidugi on asju, mis jäävad igavesti temaga. Takistusi see ei sea. Ta peab olema avatud ja hea suhtleja, sest see võimaldab tal osapooltega ja kogukondadega vestelda. Et inimesed, kellega ta kohtub, ei võtaks teda kui julgeolekutöötajat.

Marran pole õppinud metsandust ega mõnda muud sellega seonduvat eriala. "Meie konkursil oli erialane haridus soovitav, sest muidu oleksime otsinud inimest väga kitsast ringkonnast. Kandidaatidel, kes võimalike variantidena läbi käisid, ei olnud metsanduse haridust. Kui vaatame laiemalt, siis mets pole ainult puud ja bioloogiline kooslus, vaid väärtus, millel on majanduslik, ühiskondlik ja keskkondlik mõõde. Olen veendunud, et ta saab väga hästi hakkama," märkis Länts.

Läntsi väitel ta ei tea, kas Marran on Eesti raiemahtude suurendamise või vähendamise pooldaja. "Eestis on raiemahud tugevalt poliitilise arutelu keskmes. RMK on täidesaatev organ, kes ise sellesse ei sekku. RMK ütleb, mis on kasulik ja annab nõu. Otsuse, kui palju raiutakse, teevad poliitikud," sõnas Länts.

Mikk Marran on olnud alates 2016. aastast välisluureameti peadirektor. Juunis 2020 kiitis valitsus heaks Marrani teise viie aasta pikkuse ametiaja ehk ta saanuks välisluure juhina töötada praegusest veel kolm aastat.

2020. aasta suvel ütles tollane kaitseminister Jüri Luik, et tal on hea meel, et Marran nõustus jääma ka teiseks ametiajaks, sest luurevaldkond on väga tundlik ja sihid pikaajalised.

Marran on lõpetanud Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduskonna haldusjuhtimise eriala bakalaureuseõppe ja Ameerika Ühendriikide National Defence University rahvusliku ressursi strateegia eriala magistriõppe.

RMK juhatuse esimehe kandidaadilt eeldati magistrikraadi või sellega võrdsustatud kõrgharidust, vähemalt viieaastast tippjuhi kogemust suurest organisatsioonist, laitmatut reputatsiooni, vastutustundlikkust ja tugevat sotsiaalset närvi. Nõukogu hindas valiku tegemisel ka kandidaatide liidriomadusi, analüütilist ja strateegilist mõtlemist ning suhtlus- ja esinemisoskust.

"Tugevaid kandidaate oli mitu ning konkursil osalemiseks pidid nad lahendama erinevaid praktilisi ülesandeid, mis juhatuse esimehe rollis võivad esile kerkida. Tänan siinjuures nii personalifirma Fontest, kes aitas konkurssi läbi viia, kui ka kõiki kandidaate, kes selle teekonna ette võtsid," lausus Länts.

Uue juhi volitused algavad 1. novembril 2022, senise juhi Aigar Kallase volitused lõppevad 31. oktoobril.