Kannik: jutt Vene armee suurendamisest on infooperatsioon
Kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Eero Rebo ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juht Indrek Kannik ütlesid ETV saates "Ukraina stuudio", et ei pea tõenäoliseks, et Venemaa suudaks oma armeed suurendada sellises mahus nagu teatas sel nädalal Vladimir Putin.
Venemaa president Vladimir Putin andis sel nädalal käsu suurendada riigi relvajõudude koosseisu 2 039 758 inimeseni.
"See on infooperatsioon. Vene armee ei ole viimastel aastakümnetel suutnud ka oma praegust paberil olevat koosseisu kunagi saavutada. Ja olukorras, kus sõda käib ja kus neil on suuri raskusi värbamisega, siis see on puhas infooperatsioon, et näidata, et me oleme õigel teel, meil on kõik kontrolli all," kommenteeris Kannik.
Rääkides Vene relvajõudude kolmanda armeekorpuse rindele jõudmisest ütles Eero Rebo, et see on tõenäoliselt üks katse tekitada mingisugustki uut jõudu. "Ma arvan, et Ukraina poolt vaadates on see venelaste tehtud viga. Selle uue jõu sisse toomine võib anda väga ajutise edu. Ja kui me vaatame Vene poole kaotusi kuue kuu jooksul, siis see kolmas armeekorpus ei ole isegi lähedal, et seda korvata," lausus Rebo.
Kannik lisas, et kaotuste korvamine saabki ilmselt selle üheks peamiseks ülesandeks. "Ka selle korpuse ettevalmistuse tase on suure küsimärgi all. Kui alguses räägiti 20 000 mehest, siis nüüd on räägitud 15 000 mehest. Ma pakuks, et ka 15 000 meest ei ole tegelikult suudetud värvata. Algul nad pidid minema lahingusse augusti lõpus, see on käes. Võib-olla kõige esimesed neist jõuavad praegu lahingusse, ma ei usu, et nad kõik korraga sinna lähevad, vaid see hakkab olema etapiviisiline lahingusse paiskamine," rääkis Kannik.
Rebo sõnul ei ole probleem niivõrd reakoosseisus, kuivõrd üksuste formeerimises. "Kust saada leitnante, kapteneid, kes juhivad roodu, Eesti mõistes kompaniisid? Kust saada sidespetsialistid ja kogu toetus? Selliseid võimekusi Venemaal uute üksuste tegemiseks ei ole olnud," sõnas Rebo.
Kätte on jõudnud patiseis
Rebo sõnul on Ukrainas tekkinud patiseis, kus ühelpool pole Vene relvajõududel enam jõudu, et pealetungida ja teiseltpoolt pole ukrainlastel pealetungiks samuti veel piisavalt jõudu.
"Kui vaadata Ukraina poolt, siis kui minna pealetungile saavutamaks edu, on vaja korjata nii elavjõudu kui ka kõiki vahendeid. Kui lüüa, siis lüüa tõsiselt," märkis ta.
Kannik lisas, et Venemaa on praktiliselt kõikidel rinnetel Venemaa seisma jäänud.
"Ma arvan, et viimase kümnekonna päeva jooksul võime me esimest korda öelda, et Venemaa ei edene enam ühelgi rindel. Viimased edenemiskatsed olid Bahmuti juures ja Donetski lennuvälja kõrval oleva Piski küla juures. Venemaal enam ei ole piisavalt jõudu, et edeneda," lausus Kannik.
Rebo sõnul tuleb Vene relvajõudude puhul arvestada ka mittelahingulisi kaotusi.
"Seesama Vene tank, mis pärineb 1980-ndatest aastatest hakkab otsast lagunema. Ja kui me vaatame inimesi, kes seal on, siis nad on tänaseks õppinud päris korralikult nahka hoidma," ütles Rebo.
Kannik ütles, et Vene relvajõud ei ole sõjas osalevatele sõduritele ka rotatsiooni pakkunud.
"Iga sõda eeldab tegelikult pidevat rotatsiooni sõdurite puhul ja venelastel pole jätkunud selleks jõudu. Ja eriti lõunarindel on venelastel suuri probleeme logistikaga, kuna raudteed Hersoni ümbruses on puruks lastud ukrainlaste poolt. Tuua raskevarustust autodega on väga keeruline. Ja kui tank või soomuk peab pikalt sõitma tühja maad, siis nende võimekus pärast lahingus tegutseda on juba üsna piiratud," rääkis Kannik.
Rääkides tuumakatastroofi võimalusest Zaporižžija tuumajaamas, ütles Kannik, et tema hinnangul venelased eskaleerimisega veel nii kaugele ei lähe.
"See võiks anda üsna ettearvamatuid tagajärgi ka nende enda üksustele, kes sealsamas baseeruvad. Olukord ei ole nende jaoks nii meeleheitlik, et nad läheksid tuumaeskalatsioonini. Aga kokkuvõttes – kas see võimalus on olemas, et venelased teevad midagi Ukraina tuumajaamadega vastupidiselt sellele, et kasutavad tuumarelva, siis see võimalus on suurem. Eriti kui nad peavad hakkama taganema Lõuna-Ukrainast," arutles Kannik.
Toimetaja: Aleksander Krjukov