Maagaasi hind püstitas uue rekordi
Maagaasi hind jõudis eelmisel reedel 339 euroni megavatt-tunni eest, mis on uus rekord, teatas Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Maagaasi hind, mis üle-eelmisel nädalal saavutas rekordhinna 261 eurot megavatt-tunnist, jätkas ka eelmisel nädalal kasvu, jõudes reedel tasemele 339 eurot.
Gaasi kõrge hind kergitab nii Baltimaades kui mujal Euroopas gaasijaamades toodetud elektri hinda, mis avaldab mõju tiputundide hinnale, sest gaasijaamad võetakse käiku siis, kui teised ja odavamad tootmisviisid on ära kasutatud, ütles Eesti Energia turuanalüüsi strateeg Olavi Miller.
Osalt kalli hinna tõttu, aga ka selleks, et talve jaoks gaasi kokku hoida, ei osale kõik gaasijaamad igapäevases elektritootmises, lisas ta.
Eelmisel nädalal jõudis gaasi kõrge hind Eesti elektritarbijani vähem, sest Eesti-Läti ülekandevõimsus oli möödunud nädala kolmapäevast laupäevani tipuajal piiratud 600 megavatt-tunnini. See tähendas seda, et Soomes oli elektri hind terve nädala jooksul Eesti hinnaga võrdne.
Eestist Läti suunal on ülekandevõimsus oluliselt piiratud kuni järgmise nädalani.
Lähiajal jätkuvad ka regioonis mitmed elektrijaamade plaanilised hooldused, et nende töökindlust sügis-talviseks perioodiks tõsta.
Eestis oli eelmisel nädalal oli plaanilises ja pikalt etteteatatud suvises hoolduses Balti elektrijaama 11. plokk, mis naaseb turule 6. septembril. Hoolduses olid ka Eesti elektrijaama kolmas, neljas ja kuues plokk ning Auvere elektrijaam, mis alates pühapäevast on taas rivis.
Alanud nädalal lõppevad plaanilised tööd Eesti elektrijaama neljandas ja kaheksandas plokis ning järgmise nädala algusest on taas töös viies plokk. Eesti elektrijaama kolmas plokk läheb nädala lõpust oktoobri alguseni pikalt planeeritud aastahooldusse.
Soome Olkiluoto tuumajaama 3. plokk käivitati 26. augustil ning jaam töötab nüüdseks 60 protsendi koormusega (900 megavatti). Septembrist tõstetakse võimsust 80 protsendini ja oktoobri algusest loodavad soomlased tuumajaama näha täisvõimsuses töötamas.
Gaasi hind kerkib veelgi
Miller märkis, et turueksperdid prognoosivad sügiseks veelgi kõrgemaid gaasihindu.
Gazprom peatab hooldustööde tõttu Nord Stream 1 gaasitarned 31. augustist 2. septembrini. Venemaa riiklik gaasiettevõte on andnud märku, et kui tehnilisi probleeme ei esine, peaksid tarned pärast hooldustöid jätkuma endisel tasemel, ent turud näevad ka tarnete katkemise riski. Praegu töötab torujuhe ainult 20 protsendi ulatuses oma võimsusest, tarnides 33 miljonit kuupmeetrit päevas.
Samal ajal põletab ettevõte Soome piiri lähedal asuvas Portovaja kompressorjaamas väikese tarnemahu tõttu tohutuid gaasikoguseid, sest Venemaa hoidlad on täis.
Milleri sõnul kardavad turuosalised, et juhul kui Nord Stream 1 kaudu enam gaasi Euroopasse ei tule, läheb järgmisel aastal elektritootmisega raskeks. Reedel tõusis Saksamaa 2023. aasta elektrifutuur 985 euroni megavatt-tunnist, Prantsusmaa futuuri hind sulgus 1130 euro juures.
"Need on erakordselt kõrged hinnad, mis püsima jäädes mõjutaksid ka meie regiooni elektrihindasid. Kui on näha, et Nord Stream 1 gaasitarned pärast hooldust taastuvad, võiks loota aga järgmise aasta futuuride hinnalangust ja hindade normaliseerumist," märkis Miller.
Baltikumis on gaasitagavara olukord Euroopas kõige kriitilisem. Läti Inčukalnsi gaasihoidla, kus hoitakse kolme Balti riigi ja Soome gaasivarusid, on täidetud vaid 55 protsendi ulatuses.
CO2 kvoodi hind langes veidi
Euroopa emissioonide kauplemissüsteemis langes CO2 kvoodi hind veidi, kuid püsis endiselt kõrgel tasemel, ligi 90 eurot tonni eest. Kvoodi hind püsib kõigi aegade kõrgeimal tasemel, sest sügisel oodatakse soojusenergia suuremat kasutamist, arvestades madalat tuuma- ja hüdroenergia toodangut ning Venemaa gaasitarnete vähenemist, ütles MIller.
Toimetaja: Marko Tooming