Miks tuleb Kiisal, Mellistes, Kuimetsas, Virtsus ja veel kümnetes Eesti paikades postiasutused sulgeda?

Väga selgelt on Eestis inimeste käitumisharjumused muutunud. Kirjade saatmine üksteisele on vähenenud kümne aastaga viis korda ja pakkide saatmine on suurenenud kümme korda. Paki saatmine on täna pakiautomaatides tehtud nii lihtsaks, et postkontorite ja postipunktide vajadus on oluliselt kahanenud.

Aga Omniva tunnetab, et me oleme riiklik rahvuslik ettevõte. Me oleme toonud turule personaalse postiteenuse. Ehk kõik inimesed, kes asetsevad juurdepääsupunktist kaugemal kui viis kilomeetrit, saavad endale tasuta koju tellida personaalse postiljoni. Ehk head vanad Rootsi ajad, võiks öelda, tulevad tagasi.

Kas iga suletud postipunkti või postkontori asemele tuleb ka pakiautomaat?

Päris iga koha peale ei tule. Aga Omnival on üle 300 pakiautomaadi. Aasta lõpus saabub veel sadakond. Nii et sisuliselt kõik kohad, kus kohalik omavalitsus või kogukond on avaldanud pakiautomaadi järele soovi, saavad suuresti kaetud.

Aga kas tema täpne asukoht saab olema endise postipunkti või postkontorikoha peal või ligidal? Pigem me ikkagi oleme seal, kus on kõige rohkem elanikke.

Käru kandis Türi vallas suleti postipunkt 2018. aastal. Seal pakiautomaati veel ei ole. Selgitage, mille järgi te valiku teete.

Me mõõdame seda, kui palju jääb konkreetse postkontori, postipunkti või pakiautomaadi teenindusraadiusesse. Me räägimegi suurusjärgus kolmest kuni viiest kilomeetrist, mis võiks olla veel käidav distants, kus ei pea bussi või autoga sõitma.

Need printsiibid näevad ette, et see pakiautomaat, mis tegelikult ei maksa vähe, mis on üle kümne tuhandene investeering, oleks ikkagi ka majanduslikult tasuv. Nii et pakiautomaadid paigaldatakse kohtadesse, kus on elanikke vähemalt 300 ja postkontorid, mis on oluliselt suuremad, seal peaks elanike arv olema 700-900.

Aga kui me vaatame kogu seda võrku, kui palju täna tellitakse e-kauplustest ja e-kanalitest, siis meie võrk pigem laieneb kui kahaneb.

Kas see mõte ongi, et ka postipunktid ja postkontorid tasuks ennast ära?

Jah, omaniku ootus on, et kõik punktid on majanduslikult vähemalt nullis. Ehk nad ei teeni küll suurt kasumit, aga nad ikkagi on majanduslikult tasuvad.

Te juba mainisite seda, et kirja või paki saatmiseks saab endale postiljoni ka koju kutsuda. Kuidas see praktikas käib? Mida peab Käru inimene tegema, kui tahab Eesti teise otsa emale näiteks vilepilli saata?

Omniva telefoninumber on selleks, kus saab kokku leppida aja, millal postiljon koju tuleb. Personaalset postiljoni saab kutsuda kella viieni iga tööpäev.

Aga kui inimene töötab näiteks Kärust mitu kilomeetrit eemal Palukülas ja valmistab talveks ette sealset suusanõlva ja ei saa tööajal kodus olla. Kas nii ei saaks, et postiljon tuleks hoopis Palukülast läbi?

Personaalset postiteenust ei peagi tellima füüsiliselt koju, vaid ikka sinna, kus inimene on.

Missugune teenus koju tuuakse?

Kõik toiminguid, mis on postkontoris. Võib-olla on piiratud nende pakkevahendite või postkaartide või ümbrike hulk, mille vahel valida. Aga valik on kindlasti olemas.

Kas Lasnamäe elanik, kes ei jaksa oma viienda korruse korterist alla minna aga tahab kaarti saata, saab sama teenuse tellida?

Tegelikult tänasel hetkel enamik kliente ongi meil linnades. Kuna linnades on enamik postkontoreid ja postipunkte paigutatud nii, et need asetsevad viie kilomeetri raadiuses, tuleb seal teenuse eest maksta. Ja see on viis eurot ühe visiidi kohta.

Ühistranspordi puhul tehakse mingites piirkondades nalja, et kohati on koolilast odavam taksoga vedada kui suurt koolibussi ringile saata. Kas postiteenuse puhul olemegi me nüüd sellesse taksofaasi jõudnud, kus personaalne teenus on odavam?

Suuresti küll, sest kui me vaatame viimaste aegade arengut, siis me näeme seda, et postipunktis käib nädalas võib-olla kaks-kolm inimest. Me peame üleval aga tervet ruumi, maksame kommunaale, mis on suhteliselt kallid. Nii et täna tõesti see sõidukulu inimeseni tema soovitud ajahetkel ja kohas on odavam.

Eesti Posti on aastaid rääkinud, et senine universaalne postiteenus toodab miinust. Kas eesmärk on, et edaspidi universaalsest postiteenusest eraldi ei räägitaks? Et kõik oleks üks pakiautomaatide võrgustik?

Ei, universaalne postiteenus on oluline riiklik teenus, kuidas inimesed saavad suhelda. Nii nagu me täna pöördume tagasi elektri puhul universaalse elektriteenuse suunas, siis postis ei ole mõistlik seda universaalset postiteenust ära kaotada. See vajadus võib tekkida erinevatel ajahetkedel.

Aga postiteenuse laiem reform on ees ootamas. Postiseadus on väga ammu tehtud ja see vajab selgelt ajakohastamist. Ehk ootus on see, et kevadel riigikogu selle menetlusse võtab. Sellele on tähelepanu osutanud nii riigikontroll kui kõik muud erinevad instantsid.

Aga mida see siis võiks kliendi jaoks tähendada?

Alati tasub vaadata nende muutuste puhul, mida on teinud meie naabrid, ennekõike Põhjamaad. Üks muudatus, mida me nägime Soomes paar kuud tagasi, oli see, et Soome Post sai õiguse kanda koju mitte igal päeval nädalas.

Kolm päeva nädalas.

Jah, kolm päeva nädalas. See on nii, kuna mahud on vähenenud ja ühikuhind läheb väga kalliks.

Kirjade kandering ja ajalehtede kandering on ju paljude postiljonide jaoks üks ring.

Sagedasti on üks ring. Maapiirkondades ennekõike me kanname kõik asjad korraga.

Kui kirjade kandepäevi vähendada näiteks nelja päeva peale, ega see ajalehtede kandmise sagedus ei jää ka ju kuue päeva peale nädalas.

Seda on raske öelda. See sõltub sellest, kuidas perioodikat tellitakse. Täna me näeme, et perioodika on järk-järgult liikunud digikanalisse. Eks see langus on olnud selline viis protsenti aastas. Aga kui ta peaks langema oluliselt rohkem, siis tekib kindlasti küsimus nii kirjastajatele kui ka kandjatele, kas kuus päeva on mõistlik.

Väga oluline roll selles küsimuses on hinnaläbirääkimistel kirjastajatega. Ja see hind tõuseb.

Jah. Tõuseb ka kirjastajate jaoks paberi hind. Ja päeva lõpuks otsustab klient, kas ta tellib selle digis või ta tellib paberi peal. Me ei tea täna, kus on see punkt. Hirmud on erinevad, see võib juhtuda aastaga, aga sinna võib veel minna viis aastat. Tänasel hetkel Omniva vaates me selgelt näeme, et vähemalt lähitulevikus kandepäev ei vähene.

Kas teil on paika panna mingisugune number, kui palju raha õnnestub aastas kokku hoida, kui reform tehtud saab? Ehk kui hulk postkontoreid on suletud, automaatide võrk laiendatud ja personaalse kirjakandja teenus tööle saadud.

Universaalne postiteenus toob meile igal aastal kahjumit ca kaks ja pool miljonit eurot. Efektiivsusmeetmete rakendamine võtab muidugi ka oma aja ja sellega on omad kulutused. Aga me näeme, et me suudame vähendada seda kahjumit umbes miljoni euro ulatuses.