Eesti Raudtee on sõja tõttu ilma jäänud miljonitest eurodest
Eesti Raudteel jääb tänavu Vene-Ukraina sõja ja kehtivate sanktsioonide mõjul saamata umbes 20 miljonit eurot, mille osaliseks katteks on riik praeguseks eraldanud 12 miljonit eurot. Järgmise aasta puudujääk oleks hinnanguliselt umbes 25 miljonit eurot.
"Meil jääb sel aastal saamata umbes 20 miljonit eurot, mille eest riik on meile juba eraldanud 12 miljonit, seega siis kaheksa jääb tänase seisuga puudu," rääkis Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Zimmermann Vikerraadio saates "Uudis+".
Eelmisel aastal jäi tema juhitaval ettevõttel puudu 16,4 miljonit eurot ning järgmiseks aastaks prognoosib ta 25 miljoni euro suurust puudujääki.
Zimmermann selgitas, et kui eelmisel aastal tuli augustis kolme piiripunkti kaudu Eestisse keskmiselt seitse ja pool rongi päevas, siis praegu tuleb ainult kolm rongi. "Ja eile näiteks tuli ainult üks rong üle Narvast ja üks rong läks tagasi Petseri kaudu, nii et praegu on mahud on väiksed ja see on seotud Venemaale kehtestatud sanktsioonidega," rääkis ta.
Zimmermanni sõnul liigub veel mõningaid kaupu Eestist välja - näiteks sõidavad Koidula piiripunkti kaudu konteinerrongid, samuti viiakse Eestist välja toiduõlisid, mida töödeldakse Paldiskis.
"Sisse tuleb mõningaid kemikaale, mis on siiamaani lubatud meie tehastele ja mingid metallikomponendid. Nii et mingid kaubad tilguvad - osa neist Venemaalt ning osa Kasahstanist ja Usbekistanist," selgitas Eesti Raudtee juht.
Pisut on kasvanud Eesti-sisene kaubavedu, seda peamiselt põlevkivi arvelt, kuna praegu kasutatakse seda taas rohkem elektri tootmiseks, märkis Zimmermann. Lisaks veab ettevõtte üks rong nädalas hakkepuitu, mida koos põlevkivi segades kasutatakse elektri tootmiseks.
"Ja need rongid, mis Operail veab Muuga ja Tartu vahel, need käivad regulaarselt - seal nagu vähenemisi näha ei ole ja on isegi väike tõus. Lisaks prooviti vahepeal ka vilja vedada mõningate jaamade vahel, nii et loodame et sellist kaupa me ikkagi Eesti-siseselt vedada saame," rääkis ta.
Tartu liini valmimist võib ohustada elektritööde venimine
Zimmermann rääkis ka, et sissetulekute langus praegu Eesti Raudtee käsilolevaid taristuprojektide elluviimist ei mõjuta ning nende poolest saaks Tallinna-Tartu raudtee uuendamine 2024. aasta lõpuks valmis.
Küll aga võib Elektrilevi ja Eleringi probleemide tõttu venida selle elektrifitseerimine.
Haapsalu liinil jätkuvad projekteerimistööd
Zimmermanni sõnul jätkab ettevõte ka Haapsalu liini projekteerimistöödega, kuna selleks on raha juba eraldatud ning tööd on käimas.
Ka kinnitas ta, et Haapsalu raudtee uute lõikude ehitushanked ei ole plaanitust kallimaks läinud.
Kuna aga eelmine valitsus otsustas projekti seisma panna, siis ehkki Eesti Raudteel olid omapoolsed ettevalmistused tehtud ja kuigi graafik oli pingeline, oleks olnud võimalik raudtee 2024. aasta lõpuks valmis ehitada, kinnitas ta.
Lisaks tunnistas Zimmermann, et kuna Euroopa Liit ei anna enam raha Venemaa raudteelaiusega raudtee ehitamiseks, tuleb otsustada, mis saab kavandatavast Tallinna ringraudteest.
Samuti võib Vene materjalide puudumine saada takistuseks Valga-Antsla-Võru-Koidula liini võimalikule remontimisele, et rongid saaksid seal kiirmini sõita ja oleks võimalik seal taastada ka reisijatevedu. Praegu liiguvad sel raudteel ainult kaubarongid kiirusega kuni 60 km/h.
Toimetaja: Mait Ots, Janek Salme