X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Leedu soovib reformida elektribörsi

Foto: Siim Lõvi /ERR

Leedu energiaagentuuri juht ütles intervjuus "Välisilmale", et praeguses olukorras tuleb teha koostööd ja vältida energianatsionalismi. Omalt poolt kavatseb Leedu kiiresti kasvatada roheenergia tootmist, aitab naabreid LNG gaasiga ja soovib reformida elektribörsi.

Õhtune Vilniuse kesklinn särab tuledes, aga linn on juba tulesid viiendiku võrra maha keeranud ja lubab sel talvel toad soojaks kütta kütteõli, mitte hinnarallit vedava gaasiga.

Eelmisel nädalal nautisid vilniuslased veel viimaste suvepäevade kuumust. Riikliku energiaagentuuri juht ütleb, et talve eel uusi rekordeid püstitanud elektribörsil vajab praeguses olukorras ülevaatamist mudel, kus kõrgeima hinnaga turule pääseja määrab hinna kõigile.

"See on fundamentaalne probleem. Ja meil on ka väga spetsiifilised probleemid, niinimetatud paradoksaalne hinnakujundus, kus Leedu suurim ja moodsaim gaasil töötav elektritootmisplokk ei saa turul elektrit müüa, sest see on üsna suur ja nende pakkumised lükatakse kõrvale," rääkis Leedu Energiaagentuuri direktor Virgilijus Poderys.

Teise fundamentaalse probleemiga ehk väga napi elektri tootmisega tegeleb Leedu samuti, soovides Ignalina tuumajaama sulgemisest tekkinud auku kiiresti lappima hakata. Leedu impordib ligi kaks kolmandikku kasutatavast elektrist, kergitades sellega hindu kogu meie piirkonnas. 

"Kujutage ette, et ma olen soomlane, kes küsib, miks ma peaksin eksportima oma odavamat elektrit Eestisse. Aga miks? Sest eestlased maksavad Soomele odava elektri eest. Aga üldiselt ma arvan, et praegu on oluline küsimus kogu Euroopale, kas me oleme liit või eraldi riigid. Me peame koormat jagama. Sellises äärmuslikus olukorras me peame koostööd tegema," sõnas Poderys.

Taastuvenergia nõuab salvestustehnoloogiaid

Sõja ajal tiksub aeg teistmoodi. Leedu on võtnud suuna roheenergiale ja tahab juba kolme aasta pärast katta oma tarbimisest kaks kolmandikku ning liikuda sealt edasi 100 protsendi suunas.

Vilniuse külje all valmib suurimal elektritootjal Ignitisel prügist ja biomassist soojust ja elektrit tootev jaam, suurimad investeeringud lähevad lähiaastatel aga tuule- ja päikseenergiasse.

"Ignitis Grupil on strateegia rajada vähemalt 4 gigavatti taastuvenergeetika tootmist 2030. aasta lõpuks ja seda mitte ainult Leedus, vaid ka Lätis, Eestis ja Poolas. Me tegutseme selle nimel. Meie siht on taastuvenergeetika," rääkis Ignitis Grupi avalike suhete juht Arturas Ketlerius.

Päike alati ei paista ja tuul ei puhu, nii eeldab taastuvenergia seda tasakaalustavaid salvestustehnoloogiaid. Ignitis laiendab Baltikumis ainulaadset Kruonise hüdroakumulatsioonijaama. Sama eesmärki teenib teine samuti Euroopas uudne projekt, mis valmib riigile kuuluvate ettevõtete Energy Cells ja võrguhalduri Litgridi koostöös.

"Te näete siin pilootprojekti ehk 1 MW akudest koosnevat energiasalvestit. Siin on akud ehk peamine seade, võimsusega 1MW ühe tunni jooksul," kirjeldas Litgridi innovatsioonijuht Audrius Baranauskas.

Põhiprojekt ehk elektrivõrgule stabiilsust juurde andev 200 megavatise võimsusega liitiumioonakuparkide ehitus praegu käib.

"Ambitsioonikas strateegia katta 100 protsenti meie energiatarbimisest taastuvenergeetikast tähendab vajadust paindlikkuse ja võrgu stabiilsuse järele. Me arvame, et see on üks meede, mis aitab eesmärgi poole liikuda ja jõuda parema tulevikuni, süsinikuvaba tulevikuni," rääkis Baranauskas.

"Järgmisest aastast alates on need akupargid varureserv. Pärast elektrisüsteemi sünkroniseerimist Mandri-Euroopaga hakkame me neid akusid kasutama taastuvenergia integreerimiseks ja tasakaalustamiseks," kirjeldas Energy Cells juhatuse esimees Rimvydas Štilinis.

Rõhk Vene energiast sõltumatusel ja Euroopa koostööl

Vähemalt esialgu on Leedu elektritootmises kesksel kohal aga gaasijaamad ja talve eel kinnitavad leedulased, et gaasi on neil piisavalt, Klaipeda LNG terminal töötab täistuuridel ja see on koht, kus leedulased omakorda naabreid aitavad.

Osa LNG gaasist jõuab Klaipedast Vilniuse lähedasse Jauniunai jaama, kus tõstetakse selle gaasi rõhku ja saadetakse edasi teele Poola poole.

"Jah, meil on infrastruktuur, millega me saame tagada varustuskindlust ja meil on rõõm seda teha, sest me sõltume üksteisest nii elektri osas kui ka gaasi osas. Kogu meie piirkonna taristu on praegu vajalik nagu me nüüd mõistame meie riikide iseseisvuse ja julgeoleku tagamiseks," ütles Amber Gridi juhatuse esimees Nemunas Biknius.

"Tuleb tunnistada, et praegu on meie kuulsuse hetk ja kümme aastat tagasi tehtud otsus on osutunud väga õigeks. Meie vastu valitseb praegu tõepoolest väga suur huvi. Ja praegu uurime me võimalusi oma LNG terminali võimsust suurendada," sõnas Klaipeda Nafta kommertsjuht Mindaugas Navikas.

LNG terminal Klaipeda sadamas on praegu Leedu jaoks justkui eluliin, mis töötab täisvõimsusel.

Iseseisvus, sõltumatus Vene energiast ja koostöö Euroopa riikidega on sõnumid, mis leedulaste jutus korduvad. Paljud projektid võtavad aga palju aega. Kas ikkagi saabuval talvel Vilnius elektrita jääda ei või?

"Ei. Kõikidel meie riikidel  Eestil, Lätil ja Leedul on piisavalt tootmisvõimsusi, aga need ei ole konkurentsivõimelised. Hädaolukorras saame me need kõik tööle panna," sõnas Leedu Energiaagentuuri direktor Virgilijus Poderys.

Kuigi saabuval talvel võib elekter kätte tulla raskelt ja kalli hinnaga, on leedulased üsna kindlad, et nad saavad hakkama ja pimedusse Vilnius talvel ei mattu.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: