Leedu energiajuht kutsub hoiduma energianatsionalismist

Leedu energiaagentuuri juht Virgilijus Poderys ütles intervjuus ERR-ile, et praeguses energiakriisis tuleb teha koostööd ja vältida energianatsionalismi.
Energia hinnad on väga kõrged. Mida te sellest arvate ja mida me teha saame?
Jaa, hinnad on väga kõrged. Nad hakkasid tõusma pärast seda kui Venemaa alustas agressiooni Ukrainas. See lööb nii ettevõtteid kui ka majapidamisi. Valitsus töötab välja skeemi, kuidas majapidamisi aidata. Iga majapidamist toetatakse praegu kuni üheksa sendiga kilovatt-tunni (kWh) kohta.
Kas ma olen õigesti aru saanud, et enamus kodutarbijaid ei ole börsil, vaid kasutavad ikkagi teatud määral kontrollitud hindadega pakette?
Ei. Me lõpetame turu avamist. Enamus neist ostab elektrit iseseisvatelt elektrimüüjatelt, aga osa tarbijatest ostab elektrit jah veel reguleeritud hinnaga.
Me saame aidata inimestel arveid maksta, aga kas me peaksime midagi tegema üldiselt energiaturuga, kas CO2 tasud on liiga kõrged, kas see turusüsteem, kus hinna määrab kalleim pakkuja on parim, mida te arvate?
Teiste sõnadega marginaalhinna süsteem, kus gaas määrab hinna ka odavamale tootmisele. Just enne intervjuud vaatasin ma internetti ja lugesin, et isegi Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles, et see süsteem ei sobi praegusesse situatsiooni. Paljudes riikides, näiteks Prantsusmaal, Hispaanias ja isegi Saksamaal soovitatakse seda mudelit muuta, kus kõrgeim hind määrab hinna ka kõige odavamale tootmisele.
Mina arvan samuti, et see mudel tuleks üle vaadata. See on fundamentaalne probleem. Ja meil on ka väga spetsiifilised probleemid, mida nimetatakse paradoksaalseks hinnakujunduseks, kus Leedus meie suurim ja moodsaim gaasil töötav elektritootmisplokk ei saa müüa elektrit, sest see on üsna suur ja selle pakkumised lükatakse tagasi. Sellepärast, et selle hind on kõrge. Ma arvan, et need reeglid tuleks ka üle vaadata. Ja ma kuulsin, et teie poliitikud ütlesid samuti, et see mudel on imelik. Ehk et meil on fundamentaalne probleem marginaalhinna süsteemiga ja paradoksaalse tagasilükkamisega.
Nii et Leedu tahab seda süsteemi muuta ja teeb oma ettepanekud selleks?
Jah, meie ministeerium, regulaator ja süsteemihaldur on pöördunud Nord Pooli poole algatusega need reeglid üle vaadata. Me mõtleme sama, mis teie Eestis, te sooviksite samuti seda üle vaadata.
Üks fundamentaalne probleem on ka see, et meie piirkonnas napib elektritootmise võimsusi ja seda eriti Leedus.
Eriti Leedus jah, me püüame uusi tootmisvõimsusi juurde rajada. Meil on plaanis palju rohelisi projekte – päikseenergiat ja tuuleenergiat, mis ei vaja subsiidiume. Me loodame kolme aasta jooksul rajada juurde päikseenergia tootmist 15 korda rohkem kui meil praegu on, tuuleenergia tootmist kolm korda rohkem kui praegu ja me suudame kolme aasta pärast katta kaks kolmandikku oma tarbimisest.
See on üsna ambitsioonikas projekt.
Jah, aga päikse- ja tuuleenergia ei vaja subsiidiume, see on väga populaarne.
Päikse- ja tuuleenergiat ei saa hästi kontrollida, mida te selleks teete?
Õige. Meil on veel projekte, näiteks rajame me täiendava ploki hüdroakumulatsioonijaama, et päikse- ja tuuleenergiat tasakaalustada ja oleme lõpusirgel 200 MW patareiprojektiga, suurima sellise projektiga Euroopas - samuti selleks, et tasakaalustada elektrivõrku päikse- ja tuuleenergia pärast.
Kas uue tuumajaama rajamine on samuti plaanides?
Jaa, väike tuumajaam ehk mooduljaam, mida arutatakse pea kõikjal. Me näeme, et nende tootjad on alles pilootprojektide faasis, see tähendab, et riigid nagu Leedu või Eesti saavad nendega alustada alles 8-10 aasta pärast. Kõigepealt tuleb neid katsetada riikides, mis neid toodavad ja need pilootprojektid ei ole veel lõpule jõudnud, ei Ameerikas ega mujal.
Aga kui need jõuavad lõpule, kas Leedu hakkab seda arutama, arvestades seda, et Leedus on tuumajaam ju olnud?
Jah, vaatame, aga võib-olla alles kuue või seitsme aasta pärast. Selleks peab muutuma suhtumine Leedus, sest meil oli referendum, mis lükkas tuumaprojektid tagasi, aga see ei olnud siduv.
Nii et te ei plaani praegu uusi fossiilkütustel jaamasid ega tuumajaama, üksnes tuul ja päike?
Jah, muutume roheliseks ja natukene biomassi, Vilniusesse tuleb suur biomassil töötav koostootmisjaam ja muidugi ühendused. Me kavatseme rajada Poola veel ühe ühenduse 700 MW võimsusega ja kuue aasta jooksul loodame me rajada meretuuleparke võimsusega 700 MW. Nii et jah, roheline energia.
Me Eestis räägime sellest, et meie suudame toota enam-vähem nii palju kui me tarbime, Leedu ei tooda eriti palju ja meil Eestis on kõrged hinnad ka selle pärast, et meie naabrid ei tooda, vaid ostavad elektrit. Kas see on õige järeldus?
Jah, aga me maksame teile toodetud elektri eest.
Jah, aga hind on kõrge ka meie tarbija jaoks, kes ütleb, et hoiame selle elektri endale.
Jah, Norra arutab samamoodi, et me ei taha eksportida mandri-Euroopasse vaid hoida energiat endale. Aga ma arvan, et me peaksime vältima niinimetatud energianatsionalismi.
Kui talvel hakkab elektrit nappima, siis kas te ei karda, et Norra hakkab energiat endale hoidma, mis põhjustab probleeme Rootsile, võib-olla ei suuda Eesti halbadel päevadel palju toota ja lõpuks jääb Vilnius pimedusse?
Ei-ei. Kõikidel meie riikidel – Eestil, Lätil ja Leedul on piisavalt tootmisvõimsusi, aga need ei ole konkurentsivõimelised. Hädaolukorras paneme me need kõik tööle. See kujuneb kalliks, aga seda on piisavalt.
Mis on teie reservid?
Gaasil töötavad jaamad.
Ja kas teil on piisavalt gaasi, sest ka seda napib?
Me oleme õnnelikud, meil on LNG terminal Klaipedas, nii et me saame saata gaasi oma elektrijaamadesse.
Te olete tõesti õnnelikud terminali poolest.
Teie olete samuti varsti mõne kuu pärast, te ju ehitate oma terminali.
Ja Klaipeda terminal ekspordib ka naabritele Poola ja teistesse Balti riikidesse?
Jah, Poola. Aga mida me näeme Leedus, siis meie suurim gaasitarbija ei ole energiasektor vaid Achema keemiatehas, mis toodab väetisi ja nad panevad uksed kinni umbes kolmeks kuuks. See tähendab, et meil on piisavalt gaasi.
Kas te kardate, et veel mõned ettevõtted sulgevad end raskuste tõttu?
See võib juhtuda küll, jah.
Küsin veel kord üle. Vilnius ei jää pimedusse, teil on reservid ja kui vaja, siis te suudate garanteerida Leedu elektrivarustuse?
Jah, ma olen selles kindel. Meie süsteemioperaatorid nagu Elering Eestis ja Litgrid meil Leedus viib läbi vastavaid analüüse, mille põhiküsimus on, kas meil on piisavalt võimsusi hädaolukordadeks. Ja jah meil on, need on küll vanad, aga meil on need olemas.
Mis juhtub kui Venemaa otsustab end meie elektrivõrkudest lahti ühendada?
Te peate silmas niinimetatud BRELL-i lõhkumist. Me suudame nii Eestis kui ka Leedus tegutseda niiöelda saare režiimil, me saame hakkama. Kalli hinnaga, aga me saame hakkama. Kui me vaatame kolme riiki koos, siis on kergem saare režiimil hakkama saada, sest me saame elektrit jagada.
Kas me saaksime Balti riikides rohkem koostööd teha? Me näeme, et meie hinnad sõltuvad väga palju üksteisest. Kas me saaksime paremini koordineerida seda, millal mingi tehas remonti läheb või seda, mida me tulevikus rajame?
Praegu on hinnad nii kõrged ja on antud nii tugev signaal uute tootmisvõimsuste rajamiseks, et sellest piisab tootjatele ja investoritele selles suunas liikumiseks. Aga kus meil oleks vaja koostööd ja head tahet, on Venemaast desünkroneerimine korrapärasel moel ja mitte 2025. aastal nagu plaanitud, vaid aasta-paar varem, et end turvaliselt tunda.
Kas me ei peaks tegema koostööd ka selles, millal mingi tehas remonti läheb, et vältida järske hüppeid?
Jah, ma olen nõus. Võrguoperaatorid kooskõlastavad üksteisega oma tegevusi, aga tootjad võiksid sama teha.
Ma ikkagi küsiksin veel kord skeptilise eestlase küsimus, et miks meie peame tootma elektrit, mida kõik siis ostavad ja mis ajab lõpuks hinnad nii kõrgeks?
Ma sõnastan teie küsimuse ümber. Kujutage ette, et ma olen Soomest, kes küsib, et miks me peame eksportima oma odavamat elektrit Eestisse.
Aga miks?
Sest eestlased maksavad Soomele odava elektri eest. Aga üldiselt ma arvan, et praegu on oluline küsimus kogu Euroopale, kas me oleme liit või eraldi riigid. Me peame seda koormat jagama ja sellises äärmuslikus olukorras me peame koostööd tegema, kauplema ja üksteist aitama.
Ja millised on Leedu tugevused, millega teie teisi aitate? LNG terminali te juba mainisite.
Me saame aidata oma hüdroakumulatsioonijaamaga. Sellega me saame tasakaalustada võrku mitte ainult Leedus, vaid kõigis kolmes Balti riigis.