Tallinnal valmis hiljuti päikesepaneelide juhend, millega julgustatakse elanikke paneele paigaldama ja antakse juhised, kuidas ja milliseid paneele linnakeskkonnas paigaldada.

Tallinna abilinnapea Madle Lippus ütles ERR-ile, et päikesepaneelide paigaldamise juhend koostati kahel põhjusel: energiakriisi ajal on vaja inimesi julgustada oma tarbeks elektrit tootma ning linnaametites vajas nõustamine ühtlustamist, sest inimesed kippusid erinevatest linnaametitest erinevaid vastuseid saama.

Lippuse sõnul on juhendis esitatud linnaruumiline vaade – millised on päikesepaneelid, mis linnaruumi ja -keskkonda sobiksid, lisaks üldised nõuanded.

"Päikesepaneelide paigaldamisel on väga oluline tootlus. Kui ümber on palju kõrghaljastust, siis pole ka tootlus nii suur ja sellele tasub enne paigaldamist kindlasti mõelda. Kindlasti ka selles osas, et miljööaladel ja muinsuskaitsealadel on tingimused pisut nõudlikumad. Tallinnas on tuhandeid kortermaju ja tavalisel kortermajal on paigaldamine pigem lihtne," lausus Lippus.

Päikesepaneele on võimalik paigaldada ka muinsuskaitsealustele ja miljööväärtuslikus piirkonnas asuvatele hoonetele. Sel juhul aga kehtivad paneelide väljanägemisele ja paigaldusele ranged nõuded: näiteks ei tohi paneelid ei tohi rikkuda hoonete välimust ega kahjustada väärtuslikke konstruktsioone.

Taolist piirkonda Tallinnas, kus linn ei lubaks päikesepaneele paigaldada, abilinnapea sõnul pole, aga arvestama peab, et muinsuskaitseliste või miljööliste piirangutega kohtades tuleb suure tõenäosusega kasutada kallemaid paneele.

Piirkonniti on Tallinnas erinev ka see, kas korteriühistul või eramajal tulebki piirduda enda tarbeks elektri tootmisega või saab seda ka võrku müüa. Võrguettevõtte Elektrilevi juht Mihkel Härm ütles ERR-ile, et enim on vabu võimsusi Tallinnas Lasnamäe, Kesklinna, Mustamäe ja Haabersti linnaosas.

"Enda tarbeks elektrit toota, seda võrku edastamata, on võimalik kõikides piirkondades üle Eesti. Aga koormuskeskustes on üldjuhul piisavalt vaba võimsust, et korteriühistud saaksid tootmisseadmed paigaldada ja ka võrguga liituda mõistlike kuludega. Võrgutugevduskulusid on võimalik aga vältida, kui kogu toodetav energia kohapeal ise ära tarbida," lausus Härm.

Kui palju võrku tootmiseks liitumine maksab, selgub Härma sõnul taotlust menetledes ning sõltub eelkõige sellest, kas on vaja võrku tugevdada.

Elektrilevi jaotusvõrgus olevad vabad võimsused on toodud Elektrilevi kodulehel vabade võimsuste kaardil.

Tallinnas on augusti lõpu seisuga Elektrileviga sõlmitud elektritootja võrguleping 125 korteriühistul (koguvõimsusega 2,3 megavatti) ja 441 eramajal (kokku 3,86 megavatti).

Linn uurib, millised oma asutused viia päikeseelektrile

Tallinn proovib ka ise eeskuju näidata ning uurib praegu, kus linnale kuuluvates asutustes oleks võimalik samuti paneelid paigaldada ja enda tarbeks elektrit toota.

"Linna enda asutustega oleme võtnud selle otsuse vastu, et kõikidele katustele, kus vähegi võimalik, päikesepaneelid ka paigaldatakse, ja selleks on praegu koostamisel audit, mis analüüsib paigaldamise võimalust – kas katusekonstruktsioonid peavad vastu. Sügisel peaks audit valmis saama, siis tahaks paigaldamisega alustada," lausus Lippus.

Tallinn ei piirdu päikesest elektri tootmise julgustamisel ainult õpetussõnadega, vaid pakub korteriühistutele ka rahalist toetust. Toetuse "Fassaadid korda" koosseisus on rohepöördetoetus, millega saab katta kuni 30 protsenti taastuvenergia tootmise, energia muundamise ja energiatoodangu salvestamise seadmete paigaldamise projekti ja töö maksumusest, maksimaalselt 20 000 eurot korterelamu kohta.

Lippuse sõnul saab toetust kasutada lisaks katusepaneelide soetamisele ka energia salvestamise seadmete ostuks ning projekti koostamiseks või majale energiaauditi tellimiseks.

Eesti Energiast öeldi ERR-ile, et isegi juhul, kui sajad Tallinna korteriühistud ja eramajad peaksid korraga hakkama huvi tundma salvestusseadmete ostmise vastu, ei tohiks turul defitsiidiprobleeme tekkida.

"Hetkel tullakse nõudlusega kenasti toime. Enamasti valivad selle era-, rida- või paarismajade kliendid, kellel on oma elektriliitumine. Kortermajade puhul tulevad mängu täiendavad nüansid, mis nõuavad erilahendusi. Nende jaoks soovitame konsulteerida asjatundjatega," ütles Eesti Energia pressiesindaja Mattias Kaiv.

Väljavõtteid Tallinna juhendist:

• Tüüpilise eramaja katusele mahub kuni 10 kilovati jagu päikesepaneele ning nii suur süsteem toodab aastas ligikaudu 8000 kilovatt-tundi elektrienergiat.
• Sellise süsteemi hind koos maksude ja teenustasudega on umbes 12 000 eurot.
• Investeeringu rahalise tasuvuse suurendamiseks on mõistlik võimalikult palju elektrit kohapeal ära kasutada, sest oma elektri pealt ei tule maksta võrgutasusid.
• Sõltuvalt majapidamiste elektritarbe erisustest ja elektri börsihinnast tasub päikesepaneelide paigaldamine üldiselt ära 8–15 aastaga. Oluline on see, et päikesepaneelidele antakse enamasti 25-aastane garantii, mis tähendab, et need võivad teenida oma hinna kahekordselt tagasi.
• Tüüpilise kuue trepikojaga üheksakorruselise paneelmaja katusele mahub 50 kilovati jagu paneele. Kuna suur osa energiast kulub ära kohapeal, saab piirduda jaotusvõrku müümisel umbes 15-kilovatise liitumisega.