Liive märkis, et ühelt poolt võib öelda, et elektriturg praegu toimib. "Lihtne põhjus, miks elektri hind ka Eestis on nii kõrgeks läinud on see, et on väga palju tunde päevas, kus meie regioonis ilma gaasist elektrit tootmata pole võimalik tarbimist rahuldada," ütles ta.

"Küsimus ongi selles, et kuidas seda turumehhanismi muuta. Tõepoolest, võib-olla ka meie tuulikud ja põlevkivijaamad ei pea saama seda kõrget hinda, mis on ka Euroopa Komisjoni plaan see lahti siduda gaasist toodetud elektri hinna kujunemine turul teistest tootmisviisidest," ütles ta.

Liive sõnul on see mõistlik lahendus. "Ma arvan, et hästi oluline on, et see vahe suunataks otse läbi börsisüsteemi klientidele elektrihinna näol, mitte ei algaks suur jagamine, mis praegu tundub olevat Euroopa Komisjoni ja vähemalt osade liikmesriikide plaan," sõnas ta.

Reformi vajab ka heitkogustega kauplemise süsteem. "Arvestades seda väga erakordset olukorda, kus me oleme, asendada see fikseeritud oluliselt madalama tasuga. See 100 eurot megavatt-tunni kohta CO2 tähendab ju tegelikult meie põlevkivijaamadele sisuliselt täpselt sama suurt megavatt-tunni hinna kasvu tootmise omakuludes. See raha läheb ju otseselt riikide eelarvetesse, käib üks suur riigieelarvete kaudu raha ümberjagamine ja see tekitab alati ebavõrdsust," rääkis Liive.

Lähikuude elektri hind sõltub paljuski Euroopa Komisjoni otsusest, kuid tiputundidel jääb elektrist ilma gaasijaamadeta vajaka.

"Gaasijaamad peavad töötama suure tõenäosusega tiputundidel ja see tähendab, et kui gaasi hind on kõrge, on ka sealt tulev elektri hind kõrge," ütles Liive.