Margo Grosberg selgitas, et Kõrgõzstani ja Tadžikistani ning Aserbaidžaani ja Armeenia vahel on tulevahetust piiril ette tulnud varemgi ja dünaamika on neil konfliktidel erinev.

"Aserbaidžaani ja Ameenia konflikt – aserid on kindlasti saanud moraalset jõudu juurde oma eelnevast suhteliselt edukast nii-öelda sõjast. Aserid kasutavadki tekkinud olukorda ära. Vene Föderatsioon on seotud Ukrainas, nende huvi ja aur läheb, kui mitte kõik, siis laias laastus sinna. See ongi see moment, kus jäädavalt ja lõplikult see konflikt ära lahendada endale kasulikus suunas," kommenteeris Grosberg.

"Välisilm" uuris Grosbergilt, kui palju on meil adekvaatset infot aina enam sulguva Venemaa kohta.

"Ma hindan, et meil koos heade kolleegidega välisluureametist on päris hea ülevaade sellest, mis Venemaal toimub, millised dünaamikad on ja kuidas asjad juhtuvad ja toimuvad. Selles osas ma tunnen ennast just tänu Mikk Marrani kontorile ja tema abile väga hästi," sõnas kolonel.

Lääs kardab Vene Föderatsiooni lagunemist, Grosberg Venemaa lagunemist ei usu.

"Mina seda hirmu, mis läänes on, ei jaga. President (Vladimir) Putin on 20+ aastat ehitanud üles sellist süsteemi, mis tema kadumisel ei muutu väga. Vene Föderatsioon ei luba endale teist Gorbatšovi, ma olen selles enam kui rohkem kindel. Ei isegi siis, kui president Putiniga peaks ühel päeval midagi juhtuma. See süsteem toidab ennast ja hoiab ennast niimoodi üleval. Mingit juppideks lagunemist rahvusriikidena, Siber hoopis kuidagi teistmoodi – ma ei usu sellesse mitte üks millimeeter," rääkis ta.

Tšetšeenia valitseja Ramzan Kadõrov on lubanud, et kui venelastel ei jätku jõudu, viib ta ise sõja Ukrainas võiduka lõpuni. Kas isemeelne Tšetšeenide juht ei või viia oma piirkonda Venemaa rüpest välja?

"Kadõrov on kindlasti üks osa sellest süsteemist, sellest puslest. Eks Kadõrov on selline isepäine ja iseseisev, aga see, mismoodi ta on saanud president Putini ideid ellu viima, tegevusi tegema, ma arvan, et ka seal on pika vaatega see asi," ütles Grosberg.

Me oleme näinud, kuidas läänele avatud Boriss Jeltsin lõi Putini. Kas Putini süsteem ei või riigi etteotsa tuua Kadõrovi?

"Vene föderatsioonis on tänapäeval kõik asjad võimalikud. Samas see kõlab nii uskumatult, ma ei kujuta ette päris hästi, mismoodi Vene ühiskond ja Putinist allapoole jäänud ladvik sellise käigu alla neelaks. See oleks väga huvitav mõttekäik, aga mulle see praegu tõesti pähe ei mahu," arutles Grosberg.

Üks, mis Kremlile praegu ilmselt hästi pähe ei mahu, on ukrainlaste õnnestunud vastupealetung.

"Ma olen enam kui kindel, et see annab aastateks ja aastateks erinevatele sõjakoolidele, akadeemiatele, mõttekodadele alust uurimustööde tegemiseks, et kuidas seda kõike tehti. /.../ Kasutati ära oma kodumaastik, mida hästi tuntakse, leiti see õige moment, see õige hetk. See oleks tõenäoliselt sama edukas võinud olla ka Hersoni oblastis, seal on ta mõnevõrra keerulisem," rääkis kolonel.

"Ma hindan, et jätkuvalt tahetakse kindlasti kätte saada Odessat, et üldse kogu ligipääs Mustale merele Ukrainal ära lõigata, eks siis sellest tulenevalt on sinna ka neid kaitserajatisi, seda kaitse panustamist rohkem tehtud kui Harkivi oblastisse," sõnas ta Venemaa plaanide kohta.

Grosbergi sõnul ukrainlaste edukas vastupealetung temale üllatusena ei tulnud. Ei oleks tohtinud tulla ka venelastele.

"See, et ukrainlased väga kavalalt kogu rindejoone otstes operatsiooni alustasid, Hersoni ja Harkivi oblastis, ongi õige. Sa panedki teise poole dilemma ette, et kummale poole oma reserve ja täiendavaid üksusi paigutada ja kõik sellised asjad. See on operatiivstrateegiline kunst, sõjapidamise kunst," ütles ta.

"Tõenäoliselt oli see info neil kõik olemas, tõenäoliselt hinnati järjekordselt üle oma võimeid, oma sõdurite võimeid," lisas ta.

Mis saab edasi?

"Meie hinnangul suurte maaväeüksuste edasitungimise ajaline aken hakkab järjest ja järjest sulguma. Juba praegu näeme sotsiaalmeediast, kuidas põllud on hakanud lagunema, see kindlasti määrab järgmiste nädalate ja kuude tegevust," rääkis Grosberg.