Kaitsepolitsei vahistas Seredenko eelmise aasta märtsi alguses kahtlustatuna Eesti Vabariigi vastases tegevuses. Hiljem esitas riigiprokuratuur talle süüdistuse Eesti riigi vastase suhte pidamises, teatas ERR-i venekeelsete uudiste portaal rus.err.ee.

Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu rääkis tänavu aprillis, et Seredenko on näide sellest, kuidas inimene valmistab ette Kremlile vajalikke jutupunkte, millele Kreml ja Venemaa välisministeeriumi hiljem viitavad ja mis lähtub loogikast, et tuleb oma kasulike agentide kaudu luua konteksti, et vajadusel õigustada sekkumist. "Ise küsin ja ise vastan, see on sellisest sarjast," tõdes ta.

Seredenkot kahtlustatakse tema sõnul koostöös Vene eriteenistustega ja tema tegevus oli Sinisalu sõnul laiaulatuslik ja aastatepikkune.

Prokuratuuri pressiesindaja ütles ERR-ile, et prokurör taotles Seredenkole viieaastast vanglakaristust.

Kuulamised toimusid kohtus suletud uste taga, otsuse väljakuulutamine oli avalik.

Kohtu otsust on võimalik edasi kaevata.

Seredenko olevat soovinud eelmise aasta oktoobris toimunud kohalikel valimistel kandideerida üksikkandidaadina Maardu linnavolikogusse. 2017. aastal kandideeris Seredenko Maardu linnakokku Ühinenud Vasakpartei (OLPE) nimekirjas ning sai 20 häält, millega ta volikokku ei pääsenud.

Enne vahistamist töötas Seredenko Maardu gümnaasiumis majahoidjana.

Karistusest täpsemalt

Harju Maakohtu teatel tunnistati Seredenko Karistusseadustiku paragrahv 2351 lõige 1 järgi süüdi ning kohus mõistis talle maksimaalsele lähedase karistuse – viis aastat ja kuus kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loetakse mehe kinnipidamist 03. märtsist 2021.  

Kohus jättis rahuldamata süüdistatava ja kaitsja taotluse tunnistada Karistusseadustiku pragrahvid 232, 2342 ja 2351 põhiseadusega vastuolus olevaks. Kohtu hinnangul taolist vastuolu ei esine.

Kohus tuvastas, et Seredenko sai kõnealuse kuriteo toimepanemisega vara vähemalt 5185,79 euro ulatuses ning lisaks kuus rinnamärki. Kuivõrd saadud raha on ära kulutatud, mõistis kohus süüdistatavalt konfiskeerimise asendamisena vastava summa välja. Samuti määras kohus konfiskeerida rinnamärgid. 

Menetluskuludena peab Seredenko tasuma süüdimõistmisega kaasneva sundraha summas 1635 eurot.

Seredenko tegi koostööd seitsme Venemaa esindajaga

Süüdistuse järgi oli Seredenko teadlikult loonud ja pidanud ajavahemikul 15. november 2009 kuni 03. märts 2021 Eesti Vabariigi vastast suhet Venemaa Föderatsiooni valitsusasutuste huvides ja ülesandel tegutseva seitsme isikuga.

Seredenko edastas neile teavet, koostas ja avaldas nendega koostöös artikleid, osales nende poolt korraldatud üritustel ja organisatsioonide tegevuses, mis olid suunatud Venemaavälis- ja julgeolekupoliitilistel eesmärkidel Venemaa mõjutustegevuse elluviimiseks, eesmärgiga lõhestada Eesti ühiskonda, diskrediteerida Eesti Vabariiki ja selle institutsioone ja riivata Eesti põhiseaduslikku korda, iseseisvust ja territoriaalset terviklikkust ning julgeolekut.

Kohus leidis, et esitatud süüdistus on põhjendatud.

Kohus: Venemaa püüdis hübriidvahenditega taastada suurriigi positsiooni 

Tuginedes kohtule esitatud tõenditele, samuti Eesti julgeolekupoliitika alustele ning Venemaa julgeolekustrateegiatele ja sõjalistele doktriinidele tuvastas kohus Venemaa vaenuliku suhtumise Eesti Vabariiki ning eesmärgi taastada suurriigi positsiooni, mille saavutamiseks rakendatakse erinevate riikide (sh Eesti) suhtes hübriidseid mõjutusvahendeid, vahendas kohtu pressiesindaja.

Venemaal toimub riiklikul tasandil teiste riikide suhtes hübriidsete mõjutusvahendite rakendamine valitsusasutuste korraldamisel. Eesti suhtes on nende asutuste juhtimisel kasutatud süüdistuse esemeks oleval ajavahemikul peamiselt informatsioonilisi mõjutusvahendeid.

"Nii Ukraina kui ka Eesti ja teiste Balti riikide suhtes kasutab Venemaa narratiive, millega soovitakse neid riike kompromiteerida, diskrediteerida ning näidata neid tagurlike, natsistlike, fašistlike ja pahatahtlikena. Kui sellest piisavalt palju rääkida, et Eestis toimub diskrimineerimine, tegemist on russofoobliku riigiga, kus kiusatakse venekeelseid, siis see võib anda näiteks formaalse ajendi tulevikus nn kaasmaalaste kaitsmiseks. Kaasmaalaste kaitsmine võib omakorda viia erinevate sündmusteni, nt Venemaa vägede sissetungimine Ukraina aladele toimus just sel ettekäändel," tõdes kohus.

Kohtu hinnangul on Vene Föderatsiooni hübriidne mõjutustegevus, sh infomõjutustegevust käsitlev Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata tegevusena. Samuti Eesti julgeoleku vastu suunatud tegevusena. 

Kuigi Venemaa kasutatavad Eesti vastased vaenulikud narratiivid (kui osa infomõjutustegevusest) ei pruugi põhjustada vahetut ohtu Eesti iseseisvusele, sõltumatusele või territoriaalsele terviklikkusele või olla otseselt sellele suunatud, võib see olla Venemaa tegevusmustrite kohaselt ettevalmistav tegevus saavutamaks ettekäänet teise riigi sõjaliseks ründamiseks, territooriumi okupeerimiseks vmt.

Kohtu hinnangul on süüdistatava tegevuses süüdistuses märgitud seitsme isikuga suhtlemisel ning nende tellimusel või kooskõlastamisel erinevates kirjutistes Eesti suhtes vaenulike narratiivide levitamises tuvastatav soov luua pinnast, mis võimaldaks Venemaal saavutada eesmärki taastada suurriigi positsiooni rünnates selleks teiste riikide (sh ka Eesti Vabariigi) iseseisvust, sõltumatust ja territoriaalselt terviklikkust just vägivallata tegevustega.

Kohtus vaieldi tahtluse üle

Peamine vaidlusalune küsimus käesolevas kriminaalasjas oli tahtluse olemasolu, edastas kohtu esindaja Nimetatud koosseis eeldab vähemalt kaudset tahtlust kõigi objektiivsete tunnuste suhtes ning täiendavalt tuleb tuvastada suhte loomine või pidamine eesmärgiga panna toime Karistusseadustiku paragrahvis 232 ja (alates 14.01.2019 ka) paragrahvis 2342 sätestatud süütegu -  ehk siis eesmärk panna toime riigireetmine ja Eesti Vabariigi vastu suunatud luuretegevus või selle toetamine.  

Kohtu hinnangul ilmneb taolise eesmärgi olemasolu eeskätt Seredenko toetustegevustes, mida ta süüdistuses märgitud seitsmele isikule ja nende juhitud organisatsioonidele osutas.

Seredenko avaldas nende isikute tellimusel süsteemselt kirjutisi, mille läbivateks teemadeks olid väited, et Eestis toimub riiklikul tasandil massiline venekeelse elanikkonna diskrimineerimine, russofoobia tekitamine, õiguskaitsjate tagakiusamine, natsismi ja fašismi levitamine. Läbivalt esines väiteid, millega seati kahtluse alla EV iseseisvus, naeruvääristati ja laimati Eesti Vabariigi institutsioone ning juhtivaid poliitikuid. Viimaseid süüdistati näiteks nii natsismi levitamises kui ka venekeelse elanikkonna tagakiusamises. Samalaadseid narratiive levitas Seredenko ka Ukraina kohta. 

Seredenko viitas sõnavabadusele 

Kohtumenetluses oli kaitsja ja süüdistatava peamiseks läbivaks vastuväiteks, et Seredenko avaldas oma kirjutistes ja sõnavõttudes oma isiklikke poliitilisi vaateid ja esines inimõiguste kaitsjana, ombudsmanina, ajakirjanikuna ja teadlasena ning seega ei saa tema tegevust käsitleda kuriteona, edastas kohus. Vastasel juhul oleks tegemist sõnavabaduse rikkumisega. Kohus ei lugenud neid vastuväiteid põhjendatuks.

Esmalt juhtis kohus tähelepanu asjaolule, et väljendusvabadus ei ole absoluutne. Eesti põhiseaduses on sätestatud tingimused, millal on väljendusvabaduse piiramine õigustatud. Sealjuures on seadusandjal pädevus otsustada, et teatud juhtudel võib väljendusvabaduse piirangu rikkumine olla ka süütegu.

Kohus tuvastas, et süüdistatavale kirjutati korduvalt ette artiklite teema, sisu ja tonaalsus, mistõttu on ainetu vastuväide, et tegemist oli tema enda poliitiliste vaadete esitamisega. Isegi juhul, kui need tekstid sisult kattusid tema enda vaadetega, ei saa vaadata mööda sellest, et need kirjutati Venemaa valitsusasutuste huvides ja ülesandel tegutsenud isikute tellimusel ning süüdistatav oli teadlik, mis eesmärki need isikud oma tegevusega, st kirjutiste ja ettekannete tellimise ja avaldamisega, taotlesid.

Taolises olukorras tuleb eeskätt lähtuda hinnangust, mis eesmärgil toimus nende kirjutiste ja ettekannete koostamine ning avaldamine, mitte sellest, kas sisu vastas süüdistatava enda poliitilistele vaadetele või mitte. See ei oma antud juhul tähtsust.

Kohus tuvastas korduvalt, et süüdistatava tegevust nende kirjutiste koostamisel ja avaldamisel ei saa käsitleda tegutsemisena sõltumatu ajakirjaniku, eksperdi, teadlase, inimõiguste kaitsja või muu sõltumatust eeldava ameti või rolli nimetuse all tegutsemisena. Tegemist oli tellimustöödega või tekstidega, millel puudusid sõltumatule ekspertiisile või analüüsile vmt tegevusele iseloomulikud jooned.