Analüütikute hinnangul jätkavad intressid tõusmist
USA keskpank teatas kolmapäeval järjekordsest intressi tõstmisest. Intressid jätkavad tõusmist ka Euroopas, ent seda sõltumata USA föderaalreservi vastavatest otsustest, kinnitavad analüütikud. Kõrge inflatsiooninäitaja võib Eestis hakata tasapisi alanema veel sel sügisel.
Kuigi USA föderaalreserv teatas otsusest tõsta intressi, ei liigu otsused nendes kahes suures majanduses tingimata üht jalga, kuigi mõjutavad üksteist mõnevõrra siiski.
"Tegelikult majanduse mõningane ülekuumenemine algas Ühendriikides oluliselt varem kui Euroopas. Umbes aasta varem tekkisid palgasurved ja inflatsioonisurved Ühendriikides, veel enne energiakriisi. Teine pool on see, et ka tööturg on vähemalt esialgu Euroopas natuke leebemalt reageerinud. Kui Ühendriikides on tööturg juba ülekuumenenud, siis Euroopas on see veel suhteliselt tasakaalus," lausus Eesti Panga rahapoliitika ja välismajanduse allosakonna juhataja Peeter Luikmel.
"Kindlasti tähendab see seda, et Euroopa keskpank jätkab väga kiiret intresside tõstmis. Teatavasti euroala majanduse väljavaade on väga palju halvenenud. Juba praegu on teada, et Saksamaa majandus läheb langusesse. Tõenäoliselt ka Eesti majandus läheb langusesse. Nii suur intressimäärade tõus võib väga tugevasti majanduskasvule karuteene teha," ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Järgmise aasta lõpuks prognoositakse intressitõusu Euroopas kuni kolme protsendi peale. Analüütikud hindavad, et Eesti inimeste ostujõud, mis hakkas langema juba mullu sügisel, langeb veel kolm kuni neli aastat, enne kui see taas kasvama hakkab, sest palgakasvud ei jõua kasvavatele kuludele ja süvenevale inflatsioonile järele.
"Prognoosime ikkagi Eestis kuskil kümneprotsendist palgakasvu nii käesoleval aastal kui ka järgnevaks aastaks. Mis tähendab tegelikult ka seda, et keskmise kodulaenu – viimasel ajal 20–30 aastaks välja antud kodulaenude juures 100 000-eurone laen – pealt kaks protsendipunkti toob kaasa annuiteetmakse umbes 100-eurose summa. Tegelikult palgakasv keskmiselt palgalt seda isegi justkui kompenseerib. Paraku on tõusnud ka kõik teised hinnad," lausus Luikmel.
Inflatsiooni pidurdamiseks on ühest küljest vaja saada kontrolli alla energiahinnad, teisalt on aga vaja pidurdada tarbimist. See on juba juhtumas vaatamata intressi kiirele tõstmisele.
"Kõrged hinnad, kõrgemad kulud hakkavad mõjutama või tegelikult juba mõjutavad tarbimist. Kui me vaatame jaekaubanduse numbreid, siis me ei näe enam selliseid kasvunumbreid nagu aasta esimesel poolel. Kuuekuuline euribor on tõusnud üle 1,7 juba, aga see kuuekuuline euribor liigub nii kiiresti, et on juba mõne päeva pärast teistsugune." ütles Mertsina.
Eesti kõrge inflatsiooninäit võib mõnevõrra leeveneda juba sel sügisel, ent mil määral, sõltub elektri universaalteenuse kokkuleppehinnast.
Toimetaja: Marko Tooming