Saks: on väga küsitav, kas Putinil õnnestuks veenda oma juhtkonda tuumarelva kasutama
Julgeolekuekspert Rainer Saksa sõnul ei saa Venemaa president Vladimir Putin päris üksi otsustada taktikalise tuumarelva kasutamist ning on väga küsitav, kas tal üldse õnnestuks veenda oma juhtkonda seda kasutama. Saksa sõnul pole tuumarelv kõige hirmsam asi sõjalises hävitusjõus, mistõttu on sellega ähvardamine rohkem psühholoogiline mõjutamine.
Saks rääkis esmaspäeva hommikul "Terevisioonis", et taktikaline tuumarelv on väikese võimsusega tuumalõhkepea, mis on arendatud kunagi välja põhiliselt sel eesmärgil, et hävitada kas kriitilise tähtsusega taristuobjekte või suuremaid vägede koondumiskohti.
"Nõukogude ajal ehitati neid rohkem kui Lääneriikides, sest seal mindi kohe üle lennuväe arendamisele. Põhimõtteliselt on Venemaa käsutusse jäänud üle 1000 lõhkepea. Ja teatud tingimustel saab neid kasutada küll," sõnas Saks.
Ta selgitas, et põhimõtteliselt saaks neid lasta ka suurtükist, aga ta ei usu, et Venemaa seda võimalust kasutama hakkaks, sest see on lihtsalt väga ohtlik.
"Küll aga saab neid lasta tiibrakettide ja ballistiliste rakettidega või tulistada rakettidega lennukilt. Tehniliselt on Vene sõjavägi harjutanud seda viimaste aastakümnete jooksul. Väita, et nad kasutada ei oska, pole põhjendatud."
Kuna taktikalisi tuumarelvi pole kasutatud tükk aega, ei tea keegi täpselt, kui suur on nende purustusjõud, kuid on arvatud, et see jääb 35-50 kilomeetri raadiusesse.
"Sellega kaasneb ka radioaktiivne saastatus, aga taktikalise tuumarelva puhul pole see nii oluline. Oluline on suur purustusjõud. Rõhutaksin, et 35-50 km on see kahjustatud ala, aga tänapäeval on olemas mittetuumalaenguid, mis on sama suure või suurema purustusjõuga. Areng on selles vallas edasi läinud. Seega väita, et tuumarelv on kõige hirmsam asi sõjalises hävitusjõus, ei ole põhjendatud. Sellega kaasneb teatav psühholoogiline aspekt ja seda Venemaa teebki, et heidutada Lääne ühiskonda. Tavakodanik ja tavapoliitik ei tee ju vahet. See ongi heidutuse peamine aspekt, et mõjub hirmutavalt."
Teisalt soovib Venemaa tuumarelvaga ähvardades avaldada ka Ukrainale survet, et see asuks läbirääkimistele Venemaa tingimustel. Kuna Venemaa president on välja öelnud, et soovib Ukraina rahvuse ja kultuuri hävitada, siis Ukraina sellise šantaažiga Saksa sõnul kaasa ei lähe.
"Kui Ameerika ja teised riigid sellele ka ei allu, siis tuumarelva ka ei kasutata. Tahaksin rõhutada, et see (taktikalise tuumarelva kasutamine - toim) on tohutu riski võtmine ja sellele võib järgneda eskalatsioon suureks tuumasõjaks," sõnas Saks ja lisas, et see võiks olla Venemaale juba katastroofiliste tagajärgedega.
Saks selgitas, et Venemaa president võib küll olla kaotuste tõttu frustreeritud, kuid ta ei saa teha üksinda otsust tuumarelva kasutada. Lisaks saab tuumarelva alla lasta või hävitada teel ning Ukrainal on see võimekus teatud määral olemas.
"Riskid tuumarelva kasutusele võtta on väga suured. Seda ei saa teha nipsust. See on nähtav, enne selle kasutamist toimuks rahvusvaheline eskalatsioon. Ja Venemaal selleks tõsist soovi hetkel pole. Lisaks on Ukraina praegu vältinud tsiviil- ja kaugemate objektide ründamist Venemaa territooriumil. Tuumarünnaku korral peab aga Venemaa arvestama, et see muutub ning ta peab evakueerima kõik Ukraina piiri äärsed oblastid. Aga seda ta teha ei suuda. Seetõttu on väga küsitav, kas Putinil üldse õnnestuks oma juhtkonda veenda tuumarelva kasutama."
Üks suurimaid vigu, mida Venemaa on 24. veebruaril alanud sõjas teinud, on Saksa sõnul inimsusevastased kuriteod. Need välistavad läbirääkimised Ukraina poolelt.
"Ja teisalt kõnelevad need kuriteod Vene režiimi olemusest. Kuriteod saavad olema taak, mis saadab Venemaad pikka aega, võibolla terve terve sajandi. Ja ma ei tea, kuidas Venemaa ja Vene rahvas suudab sellest välja tulla."
Lähinädalate sõjalisi arenguid prognoosides märkis Saks, et ilmselt Ukraina poolt intensiivne pealetung põhja pool jätkub, aga lõuna pool suudab Venemaa vastupanu korraldada.
"Venemaa vastab sellele ägedamate raketirünnakutega Kesk- ja Ida-Ukraina linnadele, et tsiviiltaristut lõhkuda ja tekitada nii Ukrainale lisakoormust, mis ei laseks nii palju sõdimisele keskenduda. Venemaa ilmselt üritab ka osa mobiliseerituid rindele paisata, aga siis muutub katastroof neile veelgi nähtavamaks. Ja pärast aastavahetust hakkab see Venemaa ühiskonnale koormaks muutuma," sõnas Rainer Saks.