Pahameelt Berliini suunal on kasvatanud kriisi olemus, kuna energiakriisi põhjuseks oli paljuski Saksamaa otsus panna end sõltuma Vene maagaasist.

Eriti pahased on suurriigid Itaalia ja Prantsusmaa, vahendab Politico.

Saksa valitsuse abipakett on mõeldud leevendama energiakriisi mõjusid nii eratarbijatele kui ka äridele. Saksamaa jaoks lähevad meetmed maksma 200 miljardit eurot.

Pinged võivad esile tulla reedel Prahas, kus toimub Euroopa Liidu liikmesriikide tippkohtumine. Kohtumise raames on kavas arutada energiakriisi mõjusid ning nende majanduslikke järelmeid.

Ühe Euroopa Liidu ametniku sõnul näitas Saksamaa oma abipaketiga ülejäänud Euroopale keskmist sõrme ning teised riigid ei ole Saksamaa sellise lähenemisega rahul.

Kriitika kohaselt suudab Saksamaa enda majanduse päästa, kuid teised riigid ei suuda sarnast rahalist koormat taluda. See tekitab Euroopa Liidu ühisturul ebavõrdse olukorra.

Erinevate riikide sõnul on Saksamaal kohustus näidata teiste riikide suhtes solidaarsust ja mitte hoolitseda ainult iseenda käekäigu eest.

Seejuures nähakse Saksamaal vastutust, kuna riik aitas Gazpromil muutuda üheks Euroopa suurimaks maagaasi tarnijaks.

Samuti on gaasi hind tõusnud, kuna Saksamaa on seda asunud suures koguses kokku ostma.

"Sakslased on rohkem mures gaasi varustuskindluse, mitte hinna pärast. Ülejäänud 26 [Euroopa Liidu] riigi jaoks pole olukord samasugune," ütles Itaalia energiaminister Roberto Cingolani pühapäeval Rai TV-le.

Euroopa Komisjon kutsus samuti esmaspäeval üles tegema abimeetmete puhul koostööd, et mitte õõnestada ühisturgu.

Euroopa Komisjoni majandusvoliniku Paolo Gentiloni sõnul on siseriiklikel sammudel mõju ka teistele riikidele, mistõttu on tema sõnul veelgi olulisem Euroopa tasandi koostöö.

Itaaliat juhib tõenäoliselt järgmisena erakond Itaalia vennad, mille kaasasutaja Guido Crosetto sõnul polnud Saksamaa otsus teiste riikidega ei kokku lepitud ega infot selle kohta nendega jagatud.

Prantsuse rahandusminister Bruno Le Maire väljendas samuti frustratsiooni ning pidas oluliseks välja tuua võrdsete võimaluste tähtsuse eri liikmesriikidele eurotsoonis ja Euroopa Liidus laiemalt.

Teade uuest Saksa abipaketist tuli nädal peale Saksa rahandusministri Christian Lindneri sõnavõttu, kus ta rõhutas vajadust hoida eelarvedistsipliini Euroopa Liidu sees.

Koroonaviiruse kriisi ajal püüdis Saksamaa samuti teha abimeetmed oma riigile üksi, kuid laialdase kriitika tõttu otsustati teha ühine Euroopa Liidu koroonaviiruse taasterahastu. Saksa valitsus on kinnitanud, et tegu oli erandliku otsusega, mida ei ole kavas korrata.