Lähiriikide kinnisvarahinnad langevad mitmendat kuud

Kortermaja Tallinnas.
Kortermaja Tallinnas. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Keskpankade intressimäärade tõstmise mõju on juba tasapisi näha sellest, et mitmes riigis antakse teada elukondliku kinnisvara hinnalangusest. Kinnisvarafirma Uus Maa teatas kolmapäeva hommikul, et nende andmetel langesid septembris nii korterite hinnad kui ka tehingute arv üle Eesti.

Rootsis langesid septembris kinnisvarahinnad neljandat kuud järjest, selgub eelmisel nädalal avaldatud kinnisvaraindeksist. Seekordne langus oli suurim, mis selle indeksi üheksa-aastases ajaloos mõõdetud. Üle riigi odavnesid korterite hinnad 1,2 protsenti ja elumajade hinnad 1,8 protsenti. Piirkonniti oli kohati hinnalangus üle viie protsendi, Stockholmis näiteks nelja protsendi ligi. Rootsis hinnatakse, et kevadeks on kinnisvarahinnad tipust alla tulnud kuni 20 protsenti, tulenevalt baasintressimäärade tõusust.

Kinnisvarahindade langus on erakordselt haruldane nähtus. Ameerika Ühendriikides kukkusid kinnisvarahinnad kümnetes protsentides nõndanimetatud suure depressiooni ajal 1930ndate algul ning 2008. aastal alanud ülemaailmse majandussurutise ajal. Enamasti on hinnamuutused pigem väiksed.

Kui elu on ilus, inimestel raha palju käes ja pankadel pole mingit muret laenu anda, siis hakkavad ka kinnisvarahinnad kerkima. Kui aga inflatsioon hakkab kerima ja muutub palgatõusust kiiremaks ning intressimäärasid tõstetakse, muutub ka laenamine kallimaks. See omakorda teeb raskemaks kinnisvara ostmise ning hinnad hakkavad alla tulema.

Helsingin Sanomat kirjutab, et Soome kinnisvaraturu olukord on Rootsiga sarnane, kuid langus pole nii järsk. Näiteks eelmise kuu statistika näitas, et järelturukorterite hinnad langevad.

Soome ehitussektori statistika värskes raportis seisab, et lähema kolme kuu jooksul algavate kinnisvaraarenduste väärtus langeb 15 protsenti võrreldes aastataguse ajaga. Seejuures kahaneb ka projektide arv kuue protsendi võrra.

Balti riikides on seis veidi teistsugune. Riia kinnisvaraturul oli suvi pigem aktiivne. Siiski näevad ka Läti analüütikud tarbijakäitumise muutust ja hindade langust millalgi aasta lõpus või uue aasta algul.

Leedus on vähenenud huvi uute korterite vastu umbes kuuendiku võrra, võrreldes eelmise aastaga. Samas on järelturul korterihinnad kasvanud 10 protsenti, kirjutab Leedu Delfi.

Wall Streeti suuremate investeerimispankade nägemus ameeriklaste kinnisvaraturu tulevikust näitab samuti hindade allatulekut. Kui Goldman Sachsi ja Moodyse analüütikute hinnangul vähenevad USA kinnisvarahinnad järgmisel aastal 5-10 protsenti, siis Fitchi reitingute väljavaates on hinnalangus 10-15 protsenti.

Uus Maa: septembris langesid hinnad ja tehingute arv ka Eestis

Kinnisvarafirma Uus Maa teatas kolmapäeva hommikul, et nende andmete kohaselt langesid septembris nii korterite hinnad kui ka tehingute arv üle Eesti.

Septembris vähenes korteritehingute arv Eestis augustiga võrreldes 21,6 protsenti ning mediaanhind 8,8 protsenti, leidis Uus Maa analüüsides maaameti statistikat.

Tallinnas vähenes korteritehingute arv kuuga 20,2 protsenti, Tartus 39,6 protsenti, Pärnus 27,6 ning Narvas 1,4 protsenti. Tallinna korterite mediaanhind langes augustiga võrreldes 0,5 protsenti, Tartus 14,1 ja Narvas 10,3 protsenti, kuid tõusis ainsa suurema linnana Pärnus 2,5 protsenti.

Uus Maa analüütiku Risto Vähi sõnul tavaliselt tehinguaktiivsus pärast puhkuste perioodi lõppu septembris tõuseb, aga tänavu mõjutasid turgu mitu vastupidise mõjuga tegurit. "Inimesed on äraootaval seisukohal ning fookus on uue kodu ostmiselt rohkem muudel asjadel. Kõige suurem mõju on kommunaalkuludel ning enne suuremate otsuste tegemist tahetakse esimesed krõbedamad küttearveid ära näha. Lisaks on aina olulisemaks teemaks muutunud kasvav euribor," ütles Vähi büroo saadetud pressiteate vahendusel.

Vähi sõnul jõudis septembris kinnisvaraturule ka laiema poliitilise olukorra mõju ja seda tänavu juba teist korda. "Kaja Kallase elektrijulgeoleku hoiatav kõne ning ka mobilisatsiooni väljakuulutamine Venemaal tekitasid kerge šokimomendi. Sarnane võnge toimus ka pärast sõja algust veebruaris. Toona kestis ebakindlus kuu-poolteist kuni inimesed kohanesid ja elu kinnisvaraturul jälle edasi läks. Tõenäoliselt on see mõju ka praegu pigem ajutine, kuid teisalt jääb endiselt suurt ebakindlust tekitama talveperiood ning sellega kaasnev teadmatus, kas elektrit või gaasi on piisavalt. Lisaks on murekohaks üldine hinnatõus, näiteks jaekaubanduses," prognoosis Vähi.

"Kinnisvaraportaalide kuulutuste klikkide arv näitab endiselt inimeste kõrget huvi, aga kohapeal käiakse vaatamas harvemini. Müügiperioodid on pikemaks läinud ja kui soov kiiremini müüa, siis tuleb kaaluda pakkumishinna allapoole korrigeerimist," lisas Vähi.

Tänavu septembris tehti Eestis elumajadega 429 tehingut, mis on 15,9 protsenti vähem kui augustis. Eramute ostu-müügitehingute arv langes Tallinnas kuuga 29 protsenti, Tartus 43,5 protsenti, Pärnus 37,5 protsenti, aga tõusis Narvas 5,3 protsenti. Üle-eestiline majatehingute mediaanhind oli augustis 63 000 euroga 10 protsenti madalam kui augustis.

Elamumaa kruntidega tehtud tehingute arv langes septembris üle Eesti võrreldes varasema kuuga 19 protsenti. Elamukruntide ruutmeetri 9,65-eurone mediaanhind oli septembris augustiga võrreldes 24,6 protsenti madalam.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: