Septembris tähistas Tallinna Kiirabi 100. sünnipäeva, aga samas on Eesti üks mainekam meditsiiniasutus silmitsi tõsiste süüdistustega. Nimelt väidab hulk endisi ja praeguseid töötajaid, et neid on juba aastaid sunnitud dokumente võltsima, näitamaks kiirabi reageerimiskiirust tegelikkusest paremana. Juhtkond ütleb, et tegu on IT-tehnoloogilise veaga ja mingit tervisekahju kellelegi ei teki.

Tallinna Kiirabi meedikud Argo ja Toomas - nimetame neid selles loos nii - riskivad "Pealtnägijale" intervjuud andes tõenäoliselt töökoha ja karjääriga.

"See, mis hetkel toimub, ei ole patsiendile kasulik. Kui me teame majasiseselt, et meil on probleem jõuda ühe minutiga autosse, siis selle asemel, et seda probleemi lahendada, me muudame kellaaegasid," rääkis Toomas.

Juba kevadel laekusid "Pealtnägijale" esimesed vihjed, kuidas Eesti suurim kiirabiteenust osutav asutus muudab väidetavasti andmebaasides regulaarselt väljakutsetega seotud kellaaegasid ja moonutab statistikat, aga järelevalvet ei näi see huvitavat.

Ka koroonapandeemia ajal vaktsineerimisest keeldunud ja seetõttu vallandatud Joona Sõsa kirjutas mullu Eesti Kiirabi Töötajate Ametiühingu nimel Tallinna linnapeale umbusaldusavalduse kiirabi peaarsti Raul Adlase aadressil, kus süüdistas teda diktaatorlikus juhtimisstiilis ja töötajate tagakiusamises, aga viitas ka väidetavale dokumendivõltsimisele. Sõsa seisab oma sõnade taga ka aasta hiljem.

Arvestust peetakse nii stardi kui ka abivajajateni jõudmise aja üle

Arusaadavalt on kiirabi valdkond täpselt reguleeritud ja kontrollitud, sest jutt käib elude päästmisest aja peale. Üks tähtsaim mõõdupuu on väljasõidu- ja kohalejõudmise aeg ehk eraldi peetakse arvestust nii selle üle, millal brigaad stardib, kui ka selle üle, millal ta abivajajani jõuab. 

Seadusega kehtestatud normid nõuavad, et brigaad peab teate saamise järel startima ühe kuni 10 minuti jooksul, sõltuvalt väljakutse prioriteedist. Kõige kõrgema astme ehk delta väljakutsele, näiteks südame seiskumise puhul, tuleb startida ühe minutiga. Sündmuskohale jõudmiseks on aega seitse kuni 14 minutit, tulenevalt sellest, kas väljakutse tehti linnapiires või kaugemalt. 

Just siia ongi väidetav luukere maetud - Sõsa ja teised vilepuhujad esitasid tegelikult juba aasta tagasi Tallinna linnale, kes on formaalselt kiirabi teenuse tellija, konkreetsed tõendid, mis justkui näitavad, et väljumisaegasid andmebaasis võltsitakse ja pettuse organiseerijad on kiirabi juhtiv- ning keskastme töötajad. 

Näiteks edastas Sõsa linnale 13 mobiilisõnumit, kus välijuhid annavad brigaadijuhtidele konkreetsed suunised, mida võib käsitleda pettusele kallutamisena, ja väidab, et taolised korraldused olid peaaegu igapäevased.

"Kas vahetuse jooksul või peale selle lõppu Tallinna kiirabis võib saada õde, brigaadijuht või arst tagasiside välijuhilt sõnumi, et see või teine väljasõit on liiga pikk. Näiteks on kolm minutit, aga peaks olema üks minut ja sõnumis on toodud välja see, et brigaadijuht peaks selle aja parandama," ütles Sõsa.

"Pealtnägijal" õnnestus kätte saada paarkümmend niisugust sõnumit, kusjuures värskemad neist pärinevad selle aasta suvest. Näiteks mullu 10. jaanuaril saadab välijuht alluvatele korralduse "kontrollida ja parandada" Charlie-kategooria väljasõiduaeg.

Ette nähtud kolme minuti asemel lahkus brigaad depoost neljaga ehk väljasõit läks ühe minuti üle aja. Sama aasta 9. aprillil tervitas välijuht brigaadi saksakeelse fraasiga "guten morgen" ja teatas, et eelmise õhtu väljasõit on hilinenud lausa kolm minutit.

Reageerimiskiiruse sätestavad seadused ja lepingud

Ühelt poolt sätestab reageerimiskiiruse seadus, teisalt nägi ka toona kehtinud leping Haigekassaga ette, et kiirabi jõuab sündmusele teatava keskmise aja jooksul. 

Juriidilises mõttes ei pruukinud brigaad sündmuskohale hilineda, aga kuna start oli aeglane, võinuks nad tegelikult patsiendini jõuda oluliselt varem.

"Pealtnägija" tutvustas neid väiteid ja küsimusi kiirabijuht Raul Adlasele ning Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhile Raimo Saadile, kellele Adlas rangelt võttes allub. Mõlema sõnul ei ole peamine väljumise aeg, vaid kohalejõudmise aeg ja sellega kindlasti probleeme pole. Pealegi jääb igast väljakutsest jälg ka häirekeskuse süsteemi ja kahtluste tekkimisel on alati võimalik andmeid sealt järele kontrollida. Kokkuvõttes on kahtlused nende sõnul pahatahtlikud ja kontekstist väljakistud.

Tallinna linn viis Sõsa kaebuse järel isegi läbi eraldi kontrolli, mis ei tuvastanud moonutusi. Adlase sõnul andmebaasides erisusi ei esinenud ja väited tõele ei vastanud.

Esialgu näibki, et tegemist on pettunud endiste töötajate rünnakuga. Seda enam, et samal ajal, kui asi jõudis "Pealtnägija" toimetusse, saadeti samasugune vihje tänavu juuni alguses ka terviseametisse, kes ei võtnud vedu, vaid palus vihje andjal tuua rohkem tõendeid. 

"Julgen väita, et üldse selliste kiirabikaartide süstemaatiline ülevaatamine on asjakohane. Ka seal on kvaliteedijuhid, kes hindab üle, et kas ravi, mis seal pakuti, kiirabikutsel on asjakohane, kas ta on asjakohane algoritmidega kooskõlas, ravijuhendiga kooskõlas," rääkis terviseameti tervishoiukorralduse osakonna juht Ragnar Vaiknemets.

"Pealtnägija" suhtles suvel kümnekonna endise ja praeguse meedikuga ning selgus, et probleem on tegelikult olemas ja isegi palju ulatuslikum kui seni arvatud.

Meedik Argo sõnul on protsess kestnud juba pikalt ja seetõttu sellest väga enam ei räägita. "See on natukene hakanud muutuma meie töö igapäevaseks osaks," ütles ta. Meedik Toomase sõnul pole arusaadav, miks seda on vaja teha.

Telefonivestlustes kinnitavad veel mitmed Tallinna Kiirabis praegugi töötavad meedikud, et käib pidev kellakeeramine.

Muudatused süsteemis patsiendile näha ei jää

Selgub, et arvutisüsteem võimaldab brigaadidel omaenda väljakutsetega seonduvaid andmeid muuta. Redigeerida saab sisuliselt kõike, alustades kellaaegadest kuni epikriisi sisuni. Kusjuures muudatustest ei jää patsiendi jaoks nähtavat jälge.

"Jah, meil on nagu kaardikontrollijad, kui ma ei eksi, siis on kolm inimest sinna valitud. Need on sihukesed brigaadijuhid pika töökogemusega, kes oskavad siis nagu väga hästi neid kaarte lugeda, tõlgendada ja vigu leida. Nemad annavad siis brigaadijuhile tagasisidet, kui nad näevad seal mingi anomaaliat, mis ei sobi kokku," kirjeldas Toomas.

Peaarst Adlase sõnul vaadatakse üle, kas terminitega on eksitud või patsiendi ütlusi valesti tõlgendatud. "Vahel on kiirabi väljakutsed sellised väga pingelised, närvilised, et seda tulebki hiljem taha tagantjärgi."

Vilepuhujad räägivad aga kohati üsna jahmatavaid detaile. Pandeemiajärgse tööjõupuuduse all teevad töötajad seadust eirates mitmeid vahetusi järjest ning brigaade juhivad vajaliku kvalifikatsioonita meedikud.

Etteheiteid ja kriitikat on rohkem kui ühes loos jõuaks menetleda, alustades personalinappusest ning kroonilistest hilinejatest, keda tuleb väljakutse ajal alles maja pealt taga otsida, lõpetades sellega, et tippaegadel istub lausa pool Tallinna kiirabi ressursist haigla EMO-de uste taga järjekorras. See omakorda põhjustab väljakutsetele hilinemist, töötajate väsimust ja läbipõlemist.

Mõned etteheited tunduvad aga eriti jahmatavad. Näiteks olla mõnest Tallinna Kiirabi hoonest isegi füüsiliselt võimatu nii kiirelt väljuda, kui seadus nõuab.

"Üks klassikaline filiaal on Mahtra filiaal, et kui keegi selle üles leiab, tasub tulla piiluma seda talvise sulailmaga. Seal on tõesti, et euroalus tehakse tihtilugu tee, et pääseda kuiva jalaga autosse. Kui see brigaad nüüd mööda euroaluseid peab sinna autosse minema ühe minutiga – mis on põhimõtteliselt tehtav – aga piisab sellest, et üks brigaadiliige komistab ja kukub, väänab oma hüppeliigese välja. Sa pead küsima, aga mis saab patsiendist?" rääkis Toomas.

Meedik Argo sõnul alustatakse näiteks Haabersti tervisekeskuses teekonda teiselt korruselt. "Sinna vahele jäävad mitmed kiipkaardiga lukustatud uksed, sinna vahele jääb trepp, välisuks on lukustatud. Minuti sees see kindlasti kohe tehtav ei ole."

Toomase sõnul võib see patsiendi jaoks olla elu ja surma küsimus. "Kui tegemist on delta-kutsega, ütleme, elustamine. Kui sa mõtled niimoodi, et kui suur erinevus on patsiendile, kas me jõuame sinna kohale seitsme minutiga või kuue minutiga, siis tegelikult patsiendi väljavaatele, kuidas ta pärast elustamist, ülejäänud elu jätkab, on väga suur erinevus."

Adlase sõnul antakse endast väikeste eelarveliste võimaluste juures parim.

Väljasõit fikseeritakse enne liikuma asumist

Meedikute sõnul on üks nipp, kuidas hilisemat dokumentide ümbervormistamist vältida, kohe alguses väljasõidu aeg fiktiivselt fikseerida. Nimelt ei registreeri brigaadi starti automaatika, vaid nemad ise.

"Väljasõidu nupu vajutamiseks on meil kaks võimalust. Üks on see, et sa lähed siis füüsiliselt autosse ekraani peale, vajutad väljasõit või teine variant on see, et sul on käsijaam taskus, mis on sinuga alati 24/7 kaasas isegi kui sa oled WC-s, on sul alati kaasas. Ja kui sul tuleb delta-kutse, saad käsijaama pealt vajutada koheselt väljasõit ja siis registreerib ära seal automaatselt ja saad ilusti ühe minuti sisse," kirjeldas Toomas.

Adlase sõnul on see keelatud ja kui keegi nii teeb, tuleb seda tõsiselt arutada.

"Seda süsteemi on võimalik nii-öelda petta just sellepärast, et me ei viitsi pärast neid kaarte muuta. Vajutame tihtilugu käsijaamas kohe väljasõit ja siis läheme rahulikult autosse, jätkame oma töö tegemist," kirjeldas meedik Toomas.

"Pealtnägija" kohtus Adlasega mitu korda ning kui esialgu väitis kiirabi juht, et kellaaegade muutmine on harv juhus, siis hiljem väitis ta, et kellaaegade täpsustamist esineb sagedasti, sest seda tingivad tehnilised tõrked andmebaasides.

Sisuliselt väitis Adlas, kes varem kõneles eeskätt pettunud ekstöötajate kiusust ja väljamõeldistest, et riiklike andmebaaside vahel on alatasa tehnilisi probleeme ja katkestusi, mille tõttu serverid jooksevad kokku ja töö peatub. Kui süsteem taastub, on kellaajad või muu info kas kadunud või vale ning seetõttu tuleb teha vaevanõudvaid järelkontrolle.

Tõnis Jaagus Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusest, mis kõnealuseid andmebaase haldab, ütles otse, et Adlase jutt pidevatest häiretest on asjatundmatu ja vale. Ajutisi tõrkeid ja korralisi hooldusi esineb, aga ühelgi juhul see ei saa tema sõnul kiirabitööd sel määral takistada, veel vähem saavad andmed kaotsi minna nagu väitis Adlas linnale mullu ja kordas ka nüüd.

Adlase sõnul on TEHIK süsteemi eest vastutav ning seega peab tegemist olema nende poolse rikkega.

"Ei, seda et väljasõidu kellaaeg ise valeks muutuks, ei ole. Teiseks ma arvan, et kui tegelikult oleks nii, et seal on pidevalt mingisugused probleemid, oleksime palju rohkem tähelepanu all," ütles Jaagus.

Muudatusi tehti tuhandetes

Suve lõpus juhtus loos üllatav pööre. Võib vaid oletada, kas see on kokkusattumus, kuid just samal ajal, kui "Pealtnägija" hakkas ametnikelt küsimusi küsima, alustas terviseamet Tallinna Kiirabi suhtes septembri alguses siiski järelevalvemenetluse, mis avas Pandora laeka.  

Terviseameti tervishoiukorralduse osakonna juhi Ragnar Vaiknemetsa sõnul muudeti väljasõiduaegu kiirabikaartidel tuhandetes. "Suurusjärgus tuhandeid muudetud väljasõiduaegu on muudetud kiirabikaartidel ja seetõttu me tahamegi sina sisse vaadata süvitsi, miks on neid nii palju tekkinud," sõnas ta.

Vaiknemets, kes ise on endine kiirabimeedik, ütles, et tegu on halva üllatusega ja lubab hiljemalt oktoobri lõpuks välja selgitada, mis on massilise andmemuutmise taga. Küsimusi tekitab, kuidas seda varem ei märgatud seda enam, et aasta tagasi toimus juba Tallinna linnas sarnane uurimine?

"Me teeme väga selgeks, kui suures ulatuses, mida muudeti, kuidas muudeti, miks muudeti ja mis on selle tagajärjed," ütles ta.

Kokkuvõtteks on esiteks oluline mitte üle dramatiseerida – puudub info, et väidetavate hilinemiste tõttu keegi reaalselt suri või kannatas. Seda võib spekuleerida, aga eraldi süvitsi uurimata pole võimalik seda kinnitada ega kummutada. Teiseks, isegi kui tegu on mingi möödarääkimisega, usub arvestatav hulk Tallinna kiirabi töötajaid, et nad osalevad pettuses.

Lõpuks – isegi parimal juhul, kui tegu on ainult IT-tehnoloogilise probleemiga, siis niigi ülekoormatud kiirabitöötajate rakendamine käsitsi kellaaegade parandamisse tundub totter.