Kui parlamendi opositsioonierakondade poolt on peale järgmise aasta riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia eelnõu avalikustamist kostunud kriitikat, et avaliku sektori palgatõus ning riigi meetmed energiahindade kompenseerimiseks kasvatavad niigi kõrget inflatsiooni veelgi, siis rahandusministeeriumi prognoosid näitavad vastupidist, ütles Pentus-Rosimannus.

"Rahandusministeeriumi eksperdid eelarvenõukogu soovitusel vaatasid üle viimase majandusprognoosi, et kuidas need otsused, mis puudutavad palgakasvu ja energia hinnatõusu leevendusmeetmeid, mõjutavad inflatsiooni ja majanduskasvu. Tulemus on see, et eelkõige energiahindade tõusu leevendusmeetmed – elektri universaalteenus, aga ka need toetused mis 1. oktoobrist kõigile automaatselt laienevad nii elektri, gaasi kui kodusooja puhul – vähendavad inflatsiooni sel aastal 0,7 protsenti, järgmisel aastal tõenäoliselt vähem, aga need on inflatsiooni vähendavad meetmed," lausus rahandusminister.

Kui reedel selgub elektri universaalteenuse hind, peaks veelgi täpsema hinnangu saama, kuidas see mõjutab inflatsiooni, märkis Pentus-Rosimannus, kelle sõnul tähendaks madalam hind ka suuremat mõju inflatsiooni aeglustumisele.

"Need kes väidavad, et eelarve ja energiatoetused inflatsiooni kuidagi kasvatavad, siis see mõju on täpselt vastupidine," lisas ta.

Hindade tõus on tähendanud ka suuremat maksude laekumist riigieelarvesse ning Pentus-Rosimannuse sõnul tuli teha poliitiline otsus, kas kasutada ülelaekumist eelarvepuudujäägi tasandamiseks või viia see läbi palgakasvu ja maksumuudatuste kõrgete hindadega hädas olevate inimesteni.

"Eelarvepoliitiliselt meil oli vaja see valik teha. Kui me näeme maksulaekumiste kiiret kasvu, siis oleks olnud teoreetiliselt võimalik öelda, et kogu enamlaekunud maksu jätame eelarvepuudujäägi tasandamiseks ja me ei suuna seda inimestele tagasi. Ma arvan, et see oleks olnud hullumeelne valik. Seda oleks olnud keeruline põhjendada. See oli valik, mis tegime, et kui maksulaekumine on tõusnud, siis nii palgakasvu näol, aga ka maksumuudatuste näol jääb see raha inimestele kätte," ütles rahandusminister.

Kahe olulisema maksumuudatusena, mis järgmisel aastal kehtima hakkavad, nimetas Pentus-Rosimannus tulumaksuvaba miinimumi kasvu 654 euroni ja keskmise vanaduspensioni muutmist tulumaksuvabaks.

Pentus-Rosimannus märkis ka, et kriitika, et valitsus on asunud eelarvepoliitikat lõdvendama ning laseb eelarvedefitsiidil kasvada, ei vasta tõele.

"Nii nominaalne kui struktuurne puudujääk vähenevad järgmisel aastal oluliselt võrreldes sellega, mida veel selle aasta kevade kava ette nägi. See ei olnud lihtne otsus, sest soovide nimekiri oli valitsusel pikk, aga ma arvan, et see, et hoiame ka järgmisel aastal kõigest hoolimata vastutustundlikku ja üsna konservatiivset eelarvepoliitikat, on pikas vaates mõistlik ja vajalik. Selleks, et lõpuks jõuaksid eelarve kulud ja tulud tasakaalu, tuleb põhimõtteliselt kindlat joont jätkata mitmel järgneval aastal," lausus rahandusminister.