Kukk märkis, et praeguse eelnõu järgi hooldekodusid drastilised muutused ees ei oota, kuid eelnõu pole veel parlamenti läbinud ja pole kindel, millisel kujul muudatused vastu võetakse.

"Teenust tuleb ka eesootaval aastal kvaliteetselt osutada ning teenuse hind kujuneb turutingimustel ehk et nii palju kui maksab hea hooldajate meeskond, toasoe, toit ja muu, selliseks kujuneb ka teenuse hind," ütles Kukk.

Kuke hinnangul on valitsuse plaan positiivne, kuna aitab abivajajatel ja nende lähedastel hoolduskoormust vähendada. "Ja loodetavasti selle tulemusel ka mitmed omastehooldajad saavad tulla tööjõuturule tagasi."

"Suurimaks riskiks pean seda, et kui tulevikus riik läbi kohalike omavalitsuste hakkab osaliselt tasuma teenuse hinda, siis abivajaja või tema lähedased ei saa enam valida seda teenusepakkujat ja seda asukohta, mis talle kõige enam sobivad, vaid selle otsuse langetamine jääb omavalitsuse ametnike voliks," ütles Kukk.

Praeguse eelnõu sõnastus on selles osas lahtine, kui otsustamisel mängiks suuremat rolli omavalitsuste hinnang, likvideeriks see Kuke hinnangul teenuseosutajate vahelise konkurentsi, mis on motiiviks valdkonda investeerimisel.

"Ehk et reaalsel abivajajal ja lähedastel peaks kindlasti jääma võimalus otsustada, millist teenust ja kus nad soovivad kasutada, seda enam, et suurema osa teenuse hind jääb endiselt abivajaja ja lähedase kanda," sõnas ta.

Kuke sõnul pole põhjust karta, et nõudlus hooldekodukohtadele märgatavalt suureneks. "Inimesed teevad otsuse eakatekodu kasuks ikkagi viimases hädas. Iga inimene eelistab ikkagi olla nii pikalt ja nii kaua kui võimalik oma kodus. Ma ei näe, et selles osas suuri muudatusi tekiks."

Samal ajal valmistub Südamekodud ka koduhoolduse valdkonda sisenemiseks, mille kättesaadavuse parandamine on samuti reformi osa. Tervise- ja tööminister Peep Petersoni sõnul on valdkonna arendamisse võimalik järgmisel aastal suunata 12 miljonit eurot.

"Ega selles valdkonnas täna Eestis suuri teenusepakkujaid ei ole, sellel teenusel reaalset rahastamismudelit ei ole. Palju osutavad seda teenust kohalikud omavalitsused ja mõned väikesed teenusepakkujad," rääkis Kukk.

Kuke sõnul võib koduhoolduse rahastamismudeli välja töötamine hooldekodudelt hoopis survet maha võtta. "Kui vaadata üle-eestilist pilti, siis maapiirkondades vabasid piirkondasid peaaegu ei ole. Tallinna ja Harjumaa piirkonnas on viimastel aastatel tekkinud reaalne konkurentsisituatsioon ja kõik võitlevad klientide eest, et kohad oleks täidetud," ütles ta.

Üldhooldekodu reform peaks seaduse vastuvõtmisel rakenduma tuleva aasta 1. juulist.