Kristjan Kaunissaare: RB Raili juhatuse tegevus pole olnud piisav

Rail Balticu nn virtuaalne kiirrong.
Rail Balticu nn virtuaalne kiirrong. Autor/allikas: RB

Kolme riigi ühisettevõtte RB Raili nõukogu on firma juhatuselt korduvalt nõudnud, et see paneks raudteetrassi projekteerijaga paika tähtajad, millest päriselt ka kinni peetaks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare kinnitas, et Eestil on varuplaan juhuks, kui ühisfirma enam toime ei tule.

Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets räägib juba mõnda aega, et Rail Balticu valmimist takistab peamiselt aeglane projekteerimine. Et Hispaaniast palgatud ettevõte IDOM ei ole senimaani hoogu sisse saanud. Meenutame, lepingud sõlmiti 2019. aastal. Projektid pidid valmis saama hiljemalt 2021. aasta suvel. Millal hakkasid tööd hilinema?

Juba suhteliselt selle projekteerimise alguses. Teatavasti oli siis esimene koroonapuhang, mis tõi kaasa selle, et projekteerimise eeltööd, ehk siis geotehnilised uuringud jäid seisma. Puurmasinat toodi uuringuteks kohale Hispaaniast koos meeskondadega ja koroonapuhangu tõttu ei saanud masinaoperaatorid enam Eestisse lennata.

Aga noh, ega sellega asi ei piirdunud. Neid erinevaid hilinemisi just sellest tulenevalt, et hispaanlaste tehtud projektilahendused ei vastanud tegelikult Eestis nõustavale kvaliteedile, mis tõi kaasa selle, et neid lahendusi saadeti edasi-tagasi mitmeid kordi. Tellija ei olnud rahul ja teostaja ei olnud suuteline kõiki vigu korraga ära parandama. Ja see tõi veel venimisi kaasa.

Milles see kvaliteediprobleem seisneb?

Nagu mina olen kuulnud, siis projekti täpsusaste ei vasta sellele, millega saaks luba välja anda. See tähendab, et jutt ei ole vormistuses, vaid just sisus endas. Kuskil on jäänud mõned asjad joonistamata ja nii edasi. Vahepeal on jäänud selline tunne, et IDOM on esitanud projektilahendusi selleks, et esitada midagi tähtajaks ära, vaatamata, kas see, mida nad esitavad on üleüldse esitamiskõlbulik. Nad on üritanud tähtaegadest kinni pidada, aga esitanud samal ajal ebakvaliteetse toote.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tunnistas täpselt aasta tagasi, et 2026. aastaks Rail Balticu trass valmis ei saa. Nüüd räägitakse, et ka 2030. aastaks ei pruugita valmis saada. Kui viivituse põhjused ära jaotada, siis mitu aastat me projekteerija pärast kaotame?

Keeruline öelda. Ütleme nii, et projekteerimise tellija on ühisettevõte RB Rail AS, kes peab ka läbirääkimisi IDOM-iga, et need tähtajad uuesti jooksma saada. Me oleme saanud sealt erinevaid uusi tähtaegu, mida RB Rail ja IDOM on suutnud omavahel läbi rääkida, aga me pole saanud midagi sellist fikseeritud, mis ka paika peaks.

Muidugi, me ehitame ju praegu sildu, viadukte, ökodukte, mis on sellesama projekteerija sulest tulnud. Aga kui me vaatame mingisuguseid pikemaid lõike põhitrassist, millega tahaks ehitusse minna, siis seal on neid esitamise tähtaegu pidevalt edasi lükatud. Või on need lükkunud edasi, sest on esitatud ebakvaliteetsed tööd, need projekteerijale tagasi saadetud ja saadud siis lahendusi, mis ikka ei vasta nõuetele.

Tööd pidid valmis olema rohkem kui aasta aega tagasi. Miks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ühisettevõtte ühe omanikuna ei ole jalga maha pannud ja nõudnud asjade korda tegemist?

Nii praegu kui ka varasemalt on nõukogu andnud RB Raili juhatusele selged suunised need projektid nii-öelda maale ära tuua. Siiamaale pole RB Raili juhatuse tegevus olnud selleks piisav. Me oleme selle probleemiga tegelenud nende hilinemiste algusest saadik. Aga ilmselt pole siis RB Raili juhatus suutnud veel konkreetsete kokkulepeteni jõuda. Ja kindlasti nõukogu jätkuvalt tegeleb sellega, räägib jätkuvalt juhatusega edasi ja võtab kasutusele vajalikud meetmed.

Kuidas see juhatus veel ametis on?

Juhatus on vahetunud vahepeal ja eks see on küsimus nõukogule, et kuidas ta siis selliseid uusi suuniseid või milliseid muudatusi ta RB Raili juhatusele teha kavatseb lähitulevikus.

Aga kas kavatseb?

Nõukogu liikmed kindlasti oskavad sellele konkreetsemalt vastata.

RB Raili nõukogu kolme Balti riigi esindajana peab läbirääkimisi juhatusega, mis peab läbirääkimisi hispaanlastega, mis otsib võimalusi, kuidas oma tööd paremini teha. See on ikka päris pikk ahel.

Eks ta ole. Aga see on tavapärane corporate governance [ettevõtte juhtimine – toim]. Ega nõukogu ise ettevõtte operatiivjuhtimises ei osale. Nõukogu saab anda juhatusele ette käsulauad, mida siis juhatus peab täitma.

Kas Eestil on plaan B ka juhuks, kui RB Rail ei saa hakkama. Kes siis Eesti osa projekteerima hakkab?

Kindlasti on erinevaid variante, mis on laual nii olemasolevate projektilahenduste osas kui ka nende osas, mida IDOM veel esitanud ei ole. Konkreetseid otsuseid veel tehtud ei ole. Lähitulevikus kindlasti saame sellest kuulda, milliste otsusteni jõuti.

Mis need variandid on?

On erinevaid variante tõesti. Ma praegu seda arutama ei tahaks hakata, et mitte võimalikke läbirääkimiste positsioone RB Raili ja IDOM-i vahel nõrgestama hakata.

Nii nagu ma Eesti poole jutust aru saan, on siin üks selge positsioon. Et üks suurettevõte on miljardiprojekti aastaid üle lasknud ja keegi ei ole midagi teinud.

No seda, et keegi midagi teinud ei ole, sellega ma kindlasti nõus ei ole.

On nad näiteks mõne leppetrahvi saanud?

Leppetrahvi minu teada tehtud ei ole.

Mida siis tehtud on?

Lepitud kokku uusi tähtaegu. Nagu ma ütlesin, projektilahendusi on saadetud. Nende projektilahenduste alusel on valminud sildu ja viadukte. Sel aastal peaks valmima näiteks Assaku viadukt.

Kas meil mingisugune ettekujutus või ootus RB Railile on, et mis ajaks peaks olema Pärnu-Tallinna raudteelõik projekteeritud?

See projekteerimine on seotud 2015. aastal sõlmitud CEF-i [Euroopa ühendamise rahastu] rahastuslepinguga. Need vahendid projekteerimise eest maksmiseks tulevad sellest lepingust. Meie jaoks on oluline see, et projektilahendused kogu ulatuses Tallinnast kuni Iklani välja oleksid olemas hiljemalt 2024. aasta lõpuks.

Osati peavad nad samas tulema ka varem selleks, et me oleksime võimelised ära kasutama juba saadud CEF-i vahendeid ehituseks ja taotlema ka uusi vahendeid juurde. Sest CEF-ist vahendite taotlemisel ongi kõige olulisem nende lõikude küpsusaste. Ja lõikude küpsusastet defineeribki see, kas sul olemas projekt, maad ja ehitusluba.

Kristjan Kaunissaare. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Aga kas siis meil selleks räägitud plaan B-ks, ütleme siis välja, selleks, et anname vähemalt osa projekteerimisest mõnele teisele ettevõttele, kas meil siis selleks aega veel on?

See on võimalik jah.

Mida see projekti venimine meile nüüd rahaliselt tähendab?

Seda riski, et me juba eraldatud rahast ilma jääme, me praegu ei näe. 2024. aasta on veel kaugel. Loomulikult aasta-aastalt ehitushinnad kasvavad. Kuigi kui tulla viaduktide-ökoduktide juurde, mille osas on lepingud sõlmitud, siis tegelikult nende puhul on lepingute maksumused jäänud sõjaeelsele tasemele.

Aga kui Rail Balticu valmimine venib, siis Rail Balticu kasutusele võtmine venib samuti. Ja mida hiljem ta kasutusele võetakse, seda hiljem saab hakata neid hüvesid nautima. Laiemalt igasuguseid sellised venimised on negatiivse mõjuga.

Kas ühel hetkel võiks kasvõi huvi pärast teha ringi Rail Balticu tasuvusarvutused?

Tasuvusarvutus tuleb uuendada niikuinii. Tasuvusarvutused peavad kaasa minema rahastustaotlustega. Siiamaani oleme kasutanud 2017. aastal valminud tasuvusanalüüsi. Aga järgmiste voorude puhul, ma küll ei tea, kas juba 2023. aasta vooru puhul, oodatakse uut tasuvusanalüüsi.

Me tahaksime, et numbrid seal analüüsis oleksid võimalikult täpsed. See tähendab, et selleks hetkeks, kui tasuvusanalüüsi uuendatakse, peaks olema projekteerimine tehtud või tehtud vähemalt nii suurel määral, et meil oleks võimalik näidata Rail Balticu investeeringu maksumust juba põhiprojekti täpsusena.

Jälle puhas ennustamise asi, aga kui sotsiaalmajanduslik kasu arvesse võtta, siis kas võib oodata, et ka 2023. aastal, kui me selle projekti tasuvuse kokku arvutame, oleme ikkagi veel plussis?

Ei tea öelda. Ma ei tahaks mingisuguseid veksleid loopima hakata. Kõik see selgub siiski arvutuste põhiselt. Ja metoodika. Kui metoodikat on vahepeal muudetud, siis tehakse need arvutused uue metoodika järgi.

Ja siis ei saa neid tasuvusanalüüse võrrelda.

Võimalik, et mingisuguse komponente võrrelda saab. Kui metoodika muutub, kui keskkonnamõjusid, näiteks CO2 emiteerimist hinnastatakse kõrgemalt või minnakse mingites numbrites täpsemaks, siis ta paratamatult nii on. Ega need metoodikad ei ole ka igavesest ajast igavesti kivisse raiutud.

Kuidas IDOM-il Lätis läheb? Kogu Läti trass on nende projekteerida.

Tegelikult on seal täpselt samad mured nagu Eesti puhul. Kui minna sellise Balti riikide maavõistluse juurde, siis Eesti on projekteerimisega paremas seisus praegu kui Läti ja Leedu. Osaliselt võiks see meid rõõmustada, aga tähtajad on nii palju üle läinud, et meeletult rõõmu sellest ei teki.

Pärnu-Ikla projekteerimisega tegeleb meil teine ettevõte. Seal käib veel planeering. Kas seal on koostöö ettevõttega teistsugune?

[Täpsemalt Tootsi ja Ikla vahelise raudteelõigu projekteerimiseks sõlmis RB Rail lepingu 2020. aasta veebruaris. Saksa ettevõte Obermeyer Pnanen ja Hispaania firma Prointec lubasid töödega valmis saada selle aasta suveks. Aga kolm kuud pärast lepingu sõlmimist tühistas riigikohus lõunapoolse osa Pärnumaa planeeringust. Uut ja sobivat trassilahendust otsitakse tänaseni. toim]

Projekteerimine käib nendes osades, kus planeeringulahendust ei tühistata. Ilmselt juba järgmine aasta läheb nendes projekteeritud lõikudes ka ehituseks. Jällegi sildade ja viaduktide näol.

Mis nüüd puudutab seda tühistatud lõiku, siis riigikohtu antud suvetöö võtab siiski märgatavalt kauem aega, kui riigikohtu toonane prognoos oli. Praegu me näeme, et planeering võiks taaskehtestatud saada 2023. aasta lõpuks. Planeeringu koostamisega samal ajal joonistatakse ka võimalikke projektilahendusi, et pärast planeeringu kehtestamist mitte liiga palju aega kaotada. Praegu käivad projekteerimine ja planeerimine käsikäes.

Aga siin me peame vaatama ka seda bürokraatlikku poolt, ehk enne planeeringu kehtestamist sul ei saa olla pädevat projektilahendust.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: