Borrell: Euroopa jõukus on põhinenud odaval Vene gaasil ja Hiina tööjõul

Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell
Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell Autor/allikas: SCANPIX/EPA/JULIEN WARNAND

Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell väljendas end esmaspäeval Euroopa Liidu diplomaatide iga-aastasel konverentsil kohati üsna otseselt. Borrell tõi välja mitmeid vigu eurooplaste senistes otsustes ning visandas oma kõnes olulised väljakutsed Euroopale.

Euroopa Liidu esidiplomaat Josep Borrell hindas oma kõnes, et maailm on muutunud radikaalselt ebakindlaks ning Borrell nimetas muutuste kiirust ja ulatust erakordseks. Näiteks on tema hinnangul praegune energiakandjate hinnašokk suurim energiakriis alates esimesest naftašokist 70ndatel.

Borelli sõnul on järjest juhtunud mitmeid madala tõenäosuse ja suure mõjuga sündmuseid (nn Musta luige sündmused). Borrelli hinnangul on praegu Euroopa end lahti ühendamas enda jõukuse allikatest, millena ta tõi välja odava Vene gaasi ning ligipääsu Hiina turule.

Tippdiplomaat tõi eraldiseisvalt välja Hiina tööliste odavad palgad, mis Borrelli hinnangul on aidanud rohkem inflatsiooni vastu võidelda kui kõikide keskpankade tegevus kokku.

"Seega on meie jõukus põhinenud Hiinal ja Venemaal – energial ja [Hiina] turul," ütles Borrell. Diplomaadi sõnul ei tohiks neid seniseid sõltuvusi asendada uute vastu ning Euroopa peaks leidma uusi energiaallikaid maailmajao seest, mitte sõltuma teistest väljaspool Euroopat.

Sidemete vähendamine Venemaa ja Hiinaga nõuab kindlasti Euroopa riikide majanduste tugevat ümberstruktureerimist, väitis Borrell.

Samuti väljendas Borrell oma kõnes muret Euroopa julgeoleku sõltuvusest Ameerika Ühendriikidest.

Diplomaadi sõnul on Euroopa Liidu suhted Bideni administratsiooniga väga head, kuid "kes teab mis juhtub kahe aasta pärast või isegi käesoleva aasta novembris?" [toim. USA-s on sel sügisel Kongressi vahevalimised].

Borrelli sõnul peab Euroopa hakkama rohkem iseenda eest vastutama, sh Euroopa julgeoleku tagamises.

Diplomaat tunnistas oma sõnavõtus, et ei näinud ette Ukraina südikat vastuhakku Vene kallaletungile veebruaris. Samuti ei uskunud paljud eurooplased enne 24. veebruari USA hoiatusi Venemaa peatses kallaletungis Ukrainale.

Toimetaja: Allan Aksiim

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: