Pöördujate hinnangul on Eesti läbirääkimistel Euroopa Liiduga võtnud endale üle jõu käivad eesmärgid.

"Eestile antud eesmärk (-2,5 miljonit tonni CO2) ei ole saavutatav kulutõhusal viisil ning kahjustab oluliselt mitme sektori, sealhulgas põllumajandus-, metsa- ja puidusektori, turbatootmise konkurentsivõimet. Eesti ei tohiks siin loobuda läbirääkimistest ja Euroopa Liidus meie töökohtade, majanduse ja süsiniku pikaajalise sidumise eest võitlemisest," märgiti pöördumises.

Kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts ütles saates "Uudis+", et need numbrid – 14 000 töökoha kadumine, 80 miljonit eurot väiksem maksulaekumine ning SKP langus 2,5 protsenti – on riigikantselei poolt välja käidud, kuid siiani pole riigi poolt tulnud selgitust, kuidas võetud eesmärke peaks täitma ning mis saab ettevõtetest ning töötajatest.

"Maaülikooli teadlased on analüüsinud ja öelnud, et sisuliselt umbes veerand majandatavast metsa- ja põllumaast tuleks käibest välja arvata, et eesmärki saavutada. See on väga suur muutus ja väga suured mõjud. Täna me oleme ikkagi suure teadmatuse ees. Juhul kui tõesti eesmärgid peavad saama täidetud, siis kuidas me seda teeme? Mis saab inimestest ja ettevõtetest, kui veerandi (metsa- ja põllumajandusmaast) peame võtma majandamisest välja. Kuidas see mõjutab toidujulgeoleku küsimust?" rääkis Palts, lisades, et samamoodi saaks hoobi soojatootmine, mis kasutab hakkepuitu.

Paltsi sõnul ei vaidle keegi vastu, et kliimamuutused ja CO2 suurenenud emissioon on suures osas inimtekkelised, küsimus on selles, et kliimaeesmärkideni jõudmiseks võetavad kohustused peaksid olema jõukohased.

Kuigi Euroopa Liidus on kliimaeesmärkide jaotuses juba kokku lepitud, siis Paltsi hinnangul on praeguses olukorras võimalik kokkulepped kindlasti üle vaadata ning mõistlikud muutused teha.

"Esmane soov on see, et võetaks ennast kokku ja üritataks Euroopa tasandil leida liitlasi. Meie hinnangul neid võiks olla. Leedu, Poola, Tšehhi ja mitmed teised ütlevad, et neil on sama mure. Poolakad on välja öelnud, et nemad neid eesmärke ei kavatse täitma hakata," lausus Palts.

"Võimatut ei ole midagi. Ümberringi erinevad aspektid muutuvad ja tänases olukorras ei ole lootusetu, et see oleks ilmvõimatu," lisas ta.

Pöördujad soovivad valitsuselt teada, milline on konkreetne plaan võetud eesmärkide täitmiseks; kuidas plaanitakse aidata säilitada 14 000 peamiselt maapiirkondades elavate inimeste töökohta; milline on mõjude tasakaalustamise strateegia; millega asendatakse väärtusahela maksupanus riigieelarvesse; kuidas kompenseeritakse 2,5-protsendine SKP langus; kuidas maandatakse majanduslikud ja sotsiaalsed riskid, mis kaasnevad metsa- ja põllumajandussektorite tootmise 25-protsendise vähendamisega ning millised on julgeoleku aspekte arvesse võetavad asendused biomassile Eesti energeetikasektoris.

Pöördumisele kirjutasid alla kaubandus-tööstuskoda, tööandjate keskliit, ametiühingute keskliit, põllumajandus-kaubanduskoda, metsa- ja puidutööstuse liit, metsatöötajate ametiühing, erametsaliit, puitmajaliit, jõujaamade ja kaugkütte ühing, taastuvenergia koda ja turbaliit.