Eraettevõtetel Alexela ja Infortar oli plaan rentida ujuvterminal veeldatud maagaasi ehk LNG maale toomiseks, juunis said nad palve oma ujuvterminali siia mitte tuua, kirjutab Ekspress.

Säärase palve esitasid toonane majandusminister Taavi Aas, gaasivarustuse eest vastutava riigifirma Elering juhatuse esimees Taavi Veskimägi ning majandusministeeriumis energeetikateemadega tegelev asekantsler Timo Tatar. Nad väitsid, et sel juhul ei saa sama kai ääres seista teine, 291 meetri pikkune laevamürakas, mille pidi rentima Eleringi ja Soome gaasivõrgu Gasgrid ühisettevõte.

Aas ütles Ekspressile, et tema sellist asja ei mäleta. "Juunis ei olnud ma isegi enam minister. Sellest rääkisime küll, et nad peaksid soomlastega läbi rääkima, kuidas kaid kasutada," lausus ta.

Veskimägi märkis, et ujuvterminali teema ei puudutanud Eleringi üldse, sest tema juhitava ettevõtte ülesanne on hoopis rajada toruühendus kai ja gaasivõrgu vahele.

Marti Hääl tunnistas sel nädalal Ekspressile, et Eestile selleks talveks oma terminali rentimisel on õige aeg läbi saanud. Asi on nii ajas (laeva hankimine, selle siia sõitmine jne) kui ka hinnas. Kevadel saanuks Alexela/Infortar laeva 130 000 dollariga ööpäevas, kuid sel talvel võib hind kasvada isegi miljonini, kirjutab Ekspress.

Sel nädalal ütles majandusminister Riina Sikkut välja, et Soome võrguettevõtte Gasgrid poolt renditud LNG ujuvterminal Exemplar ei tule Paldiskisse, kuhu Infortar ja Alexela rajasid haalamiskai ja Elering vajaliku toruühenduse maismaaga, vaid siirdub kohe Soome.

Riikidevaheline memorandum, mille allkirjastasid aprilli lõpus Taavi Aas ja Soome majandusminister Mika Lintilä nägi ette, et ujuvterminali tarbeks rajatakse kaid mõlemale poole Soome lahte ja edaspidi hakkab laev seisma Inkoos. Erandiks pidi saama eesolev talv, kus laev töötanuks selle kai ääres, mis valmib varem.

Taavi Aas avaldas neljapäeval kirjavahetuse arendajate esindaja Martti Talgrega. Kirjavahetusest selgub, et mai lõpus ei olnud eraettevõtted loobunud taasgaasistamislaeva rentimise plaanist, kuid ootasid selleks riigi tuge.

25. mail kirjutas Talgre järgmist:

FSRU valik – GGFiga läbirääkimiste osas meil progressi kahjuks pole (olete olnud ka kirjavahetuse cc-s). Oleme tänulikud, kui saate meid siin toetada, kuna GGF laeva kasutamine oleks olukorda arvestades kõige optimaalsem lahendus. Juhul, kui see ei ole võimalik, oleks selle teada saamine võimalikult kiiresti vajalik. Oleme jätkanud läbirääkimisi alternatiivse laeva osas ning saaksime selle rentida kuid ilma MKM-iga kogu plaanis kokku leppimata me valmis täiendavat finantsriski võtma ei ole (orienteeruv finantsriski summa 100 miljonit eurot). Oleme teinud omapoolse analüüsi ning meile teadaolevalt Exemplari ja alternatiivse laeva puhul haalamiskail olevate komponentide osas erinevust pole (va vajadus pikema ühendusvooliku järele).

27. mai kiri:

Viimastel päevadel on palju diskussiooni olnud alternatiivse laeva tehniliste parameetrite ümber. Kuniks me ei ole allkirjastanud kokkulepet MKM-iga ning sõlminud NDAd, me laeva detaile jagada ei saa. Küll aga kinnitame, et meie laeva tehnilised parameetrid on sisuliselt identsed Exemplariga – vajalikud komponendid on identsed ning ainsaks erinevuseks on, et gaasi manifold asub 3m ahtri suunas ehk tagapool. No name basis on vastav info ka Eleringi projekteerijatele esitatud. Seetõttu meie hinnangul ujuvterminali gaasitoruga ühendamiseks vajalike seadmete tellimiseks Elering poolt ühtegi takistust ei ole.

Aasa sõnul toimus tema ministriajal viimane kohtumine arendajatega 1. juunil ja sel kohtumisel taasgaasistamislaeva rentimisest juttu ei olnud.