"Täna me tõesti jõudsime [selles] kokkuleppele," ütles Sikkut esmaspäeval ERR-ile pärast kohtumist oma Soome kolleegi Mika Lintiläga.

Sikkut rääkis, et tema jaoks oli juba ametisse saades 18. juulil selge, et LNG-laev läheb Soome. "Samas saab Eesti oma kai ja toruühenduse varem valmis ja meie strateegiline huvi oleks kahtlemata, et laev oleks siin. Meie ei saanud esimesena käsi üles tõsta, et olgu, võtke see laev," ütles minister.

Sikkuti sõnul selgitas Soome, kuidas nende jaoks on kevade järel olukord väga palju muutunud: Venemaa keeras nende jaoks gaasikraanid kinni, rünnakud Nord Streamile panid nende ainsa gaasi tagava toru ehk Eesti ja Soome vahelise gaasitoru Balticconnectori riskid hoopis teistsugusesse valgusesse. "Ja arvestades ka elektrihinnaga seotud muresid, siis ka meie jaoks Eestis ja Baltikumis on elektri hind odavam, kui Soome suudab piisavalt toota," lisas ta.

"Soomes on umbes 600 megavatti gaasijaamu, mida Eestis ei ole. Nii et Soome jaoks varustuskindluse tagamiseks kahtlemata on seda laeva vaja oma kai otsa ja täna me ministriga selles kokku leppisime," ütles Sikkut.

Küll aga sisaldab kokkulepe klauslit, et Eesti gaasimüüjad saavad eelisõiguse igast LNG-laevast teatava osa gaasi ostmiseks, mida Eestis müüa.

"Kõik on ju viisakad ja täiskasvanud inimesed ning saavad aru, et kevadine kokkulepe oli, et laev läheb selle kai otsa selleks talveks, kes esimesena valmis saab. Ja see ongi ebamugav olukord, kui sa pead varasemalt kokkulepet muutma, ja see oli ebamugav olukord soomlaste jaoks," selgitas Sikkut.

"Seetõttu kahtlemata neil ei ole mingisugust protektsionistlikku instinkti või soovi Eestisse tulevat gaasi piirata. Pigem küsimus on, et kuidas me saame selle otsuse valguses olukorra lahendada nii, et mõlema riigi gaasivarustuskindlus oleks ilusti tagatud," lisas ta.

"Soomlased peavad kindlustama, et nemad saavad sama moodi graafikujärgselt oma kai ja toruühenduse valmis ja nende sadama navigatsiooniolud, jääolud võimaldavad nii FSRU-laevad kui LNG-laevad talve jooksul sinna sisse lasta," rääkis Sikkut.  

Soomlaste terminal peaks Inkoos plaani kohaselt valmima detsembri keskpaigas ning siis peaks saabuma ka esimene LNG-laev. "Nii et uuest aastast oleks võimalik siis tegelikult juba torudesse gaasi lasta," märkis minister.

Infortar: me pole arvestanud stsenaariumiga, et laeva Paldiskisse üldse ei tule

Infortari tegevjuhi Martti Talgre sõnul on Alexela ja Infortar Paldiski LNG haalamiskaid ehitanud riigi tellimusel ja teadmisel, et laev tuleb Eestisse.

"Alates kevadest kuni tänaseni on meile kinnitatud, et kui saame sadama tähtajaks valmis, tuleb ka laev Paldiskisse. Kõik meie senised pingutused on lähtunud sellest," ütles Talgre.

Talgre sõnul on kahju, et riik on kokkuleppest taganenud. "Loodame, et läbiräämistel antud ülejäänud lubadustest riik kinni peab ja nende eest vastutab. Sellise stsenaariumiga, et LNG laeva Paldiskisse üldse ei tule, me tõepolest arvestanud ei ole," sõnas Talgre.