Härma: koroonaviirust tavaliseks nakkushaiguseks ümber nimetada pole vaja

Mari-Anne Härma
Mari-Anne Härma Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Terviseametil pole veel nii pea kavas koroonaviirust käsitleda kui tavalist nakkushaigust, kuid ka piirangute rakendamist amet valitsusele soovitada ei kavatse, ütles terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma.

Terviseameti prognoos selleks sügiseks ütleb, et koroonaviirus jätkab Eestis kasvutrendil. "Kuigi need viimased nädalad on koroonaviirus näidanud stabiilset seisu, siis on omikroni alamtüvi BF.7 viimastel nädalatel natukene kasvanud ja jõudnud 15 protsendile. Kui see tüvi nüüd on kiiremini leviv, siis võime ennustada, et kui ta muutub domineerivaks, hakkab haigestumine koroonasse jälle jõudsamalt kasvama," rääkis Härma.

"Küll aga vähemalt praeguste andmete järgi need uued tüved, mis ringlevad, on omikroni alamtüved ja ei ole kuidagi raskema kuluga. Selles mõttes haiglaravi pilt võiks tulevikus olla ikkagi üsna sarnane, nagu teda praegu näeme," sõnas Härma.

Tema sõnul saab uus koroonaviiruse tüvi selle tõttu kiiremini levida, et inimestel ei ole enam kas nii head immuunsust või ei ole täpselt selle tüve vastu immuunsust või on tervis natuke nõrgemaks jäänud.

Kuigi Soome valitsust nõustav nõukoda otsustas teisipäeval, et koroona ei vasta enam ohtliku nakkushaiguse kriteeriumidele ja annab sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumile soovituse haiguse klassifikatsioon ümber muuta, siis Eesti terviseametil sellist käiku kavas ei ole.

"Meie jaoks on koroonaviirus praegu veel jälgimise all, sest nagu ma ütlesin, uus tüvi toob tõenäoliselt endaga ikkagi haigestumiste kasvu kaasa. Haiglaravi vaates näeme haiglate täitumist, kuigi väga raskete haigestumiste arv on tõepoolest oluliselt madalam, kui näiteks aasta tagasi. Siiski meil täit veendumust praegu ei ole, et tüved muteeruvad kergema suunas. Seega ikkagi käsitleme koroonaviirust natukene erilisemalt [kui teisi nakkushaiguseid]. Samas kodaniku jaoks see [haiguse klassifikatsioon] väga palju ei muuda. See on pigem terviseameti põhitegevus, mida peame tegema, et jälgida, mis viirus teeb," rääkis Härma.

Piiranguid terviseamet praegu vajalikuks ei pea.

"Eks eri riigid kasutavad praegugi eri meetmeid ja otsustavad ise, aga kuna meil käib praegu koroona jälgimine ja nakkushaiguse nii-öelda teise ohukategooriasse liigitamine ei oma mingisuguseid olulisi tagajärgi, siis me ei pea vajalikuks sellega nii kiiresti edasi minna," sõnas Härma. "Hetkel käsitlemegi koroonat ühena hooajalistest viirustest ja see tähendabki, et me mingisuguseid piiranguid viiruse leviku tõkestamiseks ei rakenda," märkis ta.

"Juba suve alguses sai maha võetud ka haigestunu ja lähikontaktsete karantiinikohustus. Selles mõttes ei ole terviseamet koroonat juba suvest saadik kui ohtlikku nakkushaigust käsitlenud. Küll aga leiame, et olukorda tuleb jälgida," lausus Härma.

Gripihooaeg algab varsti

Härma sõnul on praegu kõige aktiivsemalt levivad nakkushaigused, mis pole koroona, rinoviirus ja paragripiviirused. "Nende osakaal iga nädal suureneb. Grippi on tõepoolest alles üksikud juhtumid, aga gripihooaeg on kohe-kohe algamas, eks siis näeme seda lähinädalatel kasvavat. Õnneks on jõudnud ka gripivaktsiinid Eestisse ja loodetavasti järgmisel nädalal saab hakata juba ulatuslikumalt gripi vastu vaktsineerima," sõnas Härma.

Rääkides vaktsineerimise seisust Eestis, märkis Härma, et väikelaste vaktsineerimine on Eestis jätkuvalt langustrendis. "See on olnud nii juba aastaid, aga see ei ole nii ainult Eestis. Väikelaste madal vaktsineeritus on tegelikult kogu Euroopa ühistrend. Samas pole vaktsineerimine veel nii olulisel tasemel langenud, et näeksime sellest ohtu suurte puhangute tekkimiseks. Küll aga pikemas vaates ja ka laste enda tervise kaitseks on väga oluline, et väikelapsed saaksid eluohtlike nakkushaiguste vastu vaktsineeritud," rääkis Härma.

Vitamiinisüstid kliendi enda otsustada

Viimastel nädalatel on meedia huviorbiidis olnud eri vitamiinisüstid, mis perearst Karmen Jolleri hinnangul pole vajalikud ja võivad olla arsti puudumisel ja mittesteriilsel manustamisel ohtlikud. Härma sõnul on invasiivsed ehk süstitavad iluteenused ja sealhulgas vitamiinisüstid või Botoxi süstid ja erinevad teised täitesüstid tervishoiuteenuse osutamine ja tervishoiuteenuse osutamine on Eestis väga hästi reguleeritud valdkond.

"Tervishoiuteenuse osutamiseks on vaja teenuse osutaja luba ja tegevusluba. Kui kuskil on teadmine, et süste pakub näiteks ilusalong või kosmeetik, siis see on tõsine rikkumine, millest tuleb kindlasti terviseametit teavitada. Me reageerime koheselt," lisas ta.

Ka Härma rõhutas, et mittesteriilse süstimise protseduuriga kaasneb kõrge põletikuoht. "Eestis levivad eri haigused, nagu HIV ja C-hepatiit, ja neid on võimalik sellistel mitte korralikult tehtud süstimistest kaasa saada," ütles ta.

Kas vitamiine veeni kaudu süstida lasta või mitte, peaks Härma sõnul jääma inimese enda otsustada. "Minu teadmise järgi puuduvad teadusuuringud, kas need vitamiinisüstid ka mõistlikud on, et kas inimene päriselt sellest ka mingit kasu saab või kas sellel tekib mingisugune kaudne tervistkahjustav oht. Praegu tuleb kuulata, mis eksperdid räägivad ja kui kui eksperdid näevad praegu ohtu, siis ka inimene peaks võtma selle kaalutluskoha, et kas tal on seda ikka vaja," sõnas Härma.

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: