AP: relvade nappus võib Ukraina liitlastele tähendada keerulisi valikuid

Relvade nappus kogu Euroopas võib Ukraina liitlasi sundida tegema keerulisi valikuid, kui nad püüavad leida tasakaalu Kiievi toetamise ning riski vahel, et Venemaa võib järgmisena nemad sihikule võtta.
USA ja teised NATO liitlased on juba kuid saatnud Ukrainasse miljardite dollarite väärtuses relvi ja sõjavarustust, et aidata Kiievil Venemaa vastu võidelda. Sõda on aga mitmes väiksemas ja suuremaski NATO riigis kurnanud niigi ammendunud relvavarusid. Mõni liitlane on saatnud Ukrainasse kõik oma Nõukogude Liidu aegsed relvavarud ning ootavad nüüd USA-lt asendusi, vahendas AP News.
Mõni Euroopa riik toetub USA domineerivale kaitsetööstusele sellepärast, et neil endal ei ole enam tugevat kaitsesektorit asendusrelvade kiireks tootmiseks.
AP märgib, et Euroopa riigid on nüüd dilemma ees: kas jätkavad oma relvavarude saatmist Ukrainasse ning suurendavad sellega iseenda võimalikku haavatavust Vene ohu ees või nad tõmbavad relvatarneid tagasi, riskides võimalusega, et Venemaa võit Ukrainas on seetõttu tõenäolisem.
Liitlaste hinnangul kestab sõda veel kuid, võib-olla isegi aastaid ja mõlemad osapooled kasutavad kiiresti ära oma relvavarusid. AP lisab, et sõja võib võita see, kes kauem vastu peab.
Eesti kaitseministri Hanno Pevkuri sõnul kerkib oma varude kurnamine väiksemate NATO riikide seas sageli esile. USA samal ajal on kutsunud liitlasi üles Ukrainale täiendavaid võimekusi pakkuma. Euroopa ametnikud on avalikult lubanud jätkata Ukraina toetamist, kuid nad rõhutavad kõik ka oma riigi kaitse vajadust.
Pevkuri hinnangul suudab Venemaa oma sõjalised võimekused taastada pigem varem kui hiljem, sest režiimi liider Vladimir Putin võib anda relvatootjatele korralduse toota relvi ööpäev läbi. Tema sõnul on Venemaa suunanud osa sõjaväelased rindejoone asemel tehastesse.
Pevkuri sõnul on Venemaal olnud kombeks oma sõjaväge taastada selleks, et ta saaks iga mõne aasta järel mõnda oma naaberriiki tungida. "Seega küsimus on, kui suure riski olete valmis võtma," ütles Pevkur sel nädalal.
Samasugused väljakutsed on näiteks Leedul. "Ukraina on kaasa toonud üldise tarnepuuduse, sest nii mõnigi riik on unustanud, et konventsionaalne sõda põletab teie laskemoonavaru. Lihtsalt põletab selle läbi," ütles Leedu parlamendi liige Dovilė Šakalienė AP-le. "Teatud olukordades ei kehti isegi sõna ülejääk. Teatud olukordades me jätame endale vaid miinimumi," lisas ta.
Samas võib probleeme olla ka suurematel NATO riikidel, näiteks Saksamaal. "Jah, Bundeswehri varud on piiratud. Samamoodi nagu teistes Euroopa riikides," ütles Saksamaa kaitseministeerium AP päringu peale.
"Me ei saa julgeolekukaalutlustel öelda, millised meie täpsed varud on, kuid me tegutseme praeguste lünkade kaotamise nimel," lisas ministeerium.
Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse Euroopa direktori Max Bergmanni sõnul ei pruugi mõnel NATO riigil olla võimalik relvatarnetega enam kaugemale minna. "Nad on sisuliselt rasva maha võtnud. Nüüd lõikavad nad juba luusse," ütles Bergmann.
Euroopa riikide varud on madalad, kuna osad riigid ei pidanud pärast külma sõda sõjalisi kulutusi enam väga tähtsaks ja see nõrgestas nende kaitsetööstuse aluseid. Rolli on mänginud ka see, et USA kaitsetööstusettevõtted asusid Euroopa lepingute nimel konkureerima.
"Me tahtsime, et nad ostaksid Ameerika relvi. Kui norralased kasutavad F-16 ja F-35 hävituslennukeid Rootsi Saab Gripenite asemel, siis sellel on mõju Euroopa kaitsetööstuse turu tugevusele," ütles Bergmann.
USA on pikalt kannustanud teisi NATO liikmesriike kasvatama oma kaitsekulutusi kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust, kuid enamik neist ei olnud seda veel lähiajani teinud. Pärast Venemaa täiemahulist invasiooni Ukrainasse on mitu Euroopa riiki lubanud oma kaitsekulutusi tõsta, et kiiresti taastugevdada oma sõjavägesid samal ajal, kui nad saadavad Ukrainale suure osa olemasolevatest varudest.
AP kirjutab, et Eesti on Pevkuri sõnul andnud Ukrainale oma kaitse-eelarve väärtusest umbes kolmandiku ulatuses varustust. Kieli instituudi andmetel on Norra ära andnud üle 45 protsendi oma haubitsate varust, Sloveenia on andnud ligi 40 protsenti oma tankidest, Tšehhi on saatnud Ukrainasse umbes 33 protsenti oma mitmikraketiheitesüsteemidest. Instituut tugines analüüsis strateegiliste uuringute rahvusvahelise instituudi (IISS) iga-aastasele raportile teadaolevate relvade ja sõjavägede suuruste kohta.
USA on andnud Ukrainale alates veebruarist enam kui 17,5 miljardi dollari väärtuses relvi ja varustust ning mõni kongressi liige on tõstatanud küsimuse, kas see võib olla liiga riskantne. USA enda relvavarude kohta andmeid ei avalda.
Mitu riiki on oma varude täiendamiseks suurendanud kaitse-eelarvet, nende seas Eesti. Saksamaa tegutseb pikaajaliste lepingute sõlmimise kallal kõrgekvaliteedilise laskemoona, näiteks Stingerite rakettide soetamiseks.
IISS-i kaitsealaste hangete analüüsija Tom Waldwyni sõnul on relvavarude taastamine ja relvatööstuse taasülesehitamine pikaajaline protsess.
"Mõne riigi jaoks võib see nõuda oluliselt suuremaid investeeringuid taristusse. See ei ole odav, kuna inflatsioon ja tarneahelate ebastabiilsus on hinnad üles viinud," ütles Waldwyn.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: AP News