Soome: LNG eelisostuõiguse jaoks peab Eesti ostma terminalis osaluse

Foto: Alexela/Infortar

Soome leiab, et kui Eesti ettevõtted tahavad saada Inkoo LNG-terminalist gaasi eelisostuõigusega, siis vastavalt Euroopa Liidu reeglitele peaks Eesti omandama terminalis osaluse. Eesti valitsus kaalub osaluse ostmist.

Soome töö- ja majandusministeeriumi seisukoht on, et kui Eestil pole Inkoo terminalis osalust, ei luba Euroopa Liidu reeglid selleks talveks eelisostuõiguse erandit teha.

"Minu arusaamise kohaselt on nii, et kui tahame, et nii soomlastel kui ka eestlastel oleks eeloleval talvel erakorraline eelisõigus gaasi ostmiseks, siis see eeldaks eestlaste osalust selle terminali rahastamisel," ütles Soome töö- ja majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Riku Huttunen.

Eesti majandusminister leiab, et Paldiskisse vastuvõtusuutlikkuse ehitamisega on Eesti juba omalt poolt panustanud.

"Me oleme rääkinud gaasidirektiivi artikkel 36 rakendamisest, mille kasutamise puhul on tingimuseks, et peab olema ka mingi rahaline panus. Küsimus on, kuidas seda tõlgendada. Ka LNG vastuvõtuvõimekuse väljaehitamine on olnud riigi jaoks kulu ja me oleme juba panuse andnud, et Soome lahe kaldal vastuvõtuvõimekus luua ja sellest peaks direktiivi erandi rakendamiseks üheks talveks piisama," ütles minister RIina Sikkut.

Samas arvestab valitsus võimalusega Inkoo terminalis osaleda ja lisaeelarves on selleks eraldatud kuni 30 miljonit eurot. Sikkuti sõnul arutab valitsus seda eraldi.

"See võimalus on meil olemas, et soomlastega seal koostööd teha. Küsimus on, kas pikas plaanis see on mõistlik. Kui räägime praegu paariks kuuks selle mure lahendamisest ja edaspidi meile see proportsionaalse vähendamise tingimus sobib. Kas paari kuu jaoks on vaja osalust soetada, see on omaette küsimus," ütles Sikkut.

Eleringi juht Taavi Veskimägi peab sellist investeeringut riskantseks ja võrguettevõtte senisest majandustegevusest väga erinevaks.

"Eleringi poolt vaadatuna, kuna tegu on investeeringuga, mis on arvestatava finantsriskiga ja kindlasti mitte Eleringi tavapärase majandustegevusega samasugune, on ka suur risk, et see raha ei tule sealt tagasi. Nii et tänases vaates on Elering pigem seisukohal, et me ei näe, et oleks vajalik Eesti gaasivarustuskindluse vaates maksumaksja rahaga Soome äriühingus osaleda," ütles Veskimägi.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: