Venemaa teatel kasutas Ukraina laupäeval Sevastopoli sadamas olnud laevade ründamiseks seitset meredrooni ja üheksat õhudrooni.

Vene võimud teatasid, et hävitasid kõik droonid enne sihtmärgini jõudmist, kuid tunnistasid, et vähesel määral sai kahjustada üks miinijahtija ja sadama kaitsesüsteem.

Kaitsevaldkonna analüütiku H. I. Suttoni sõnul näitab mitmete lõhkepaatide tungimine väidetavalt kaitstud sadamasse meresõja tulevikku.

Veebis levivad videod, kus on näha mitmeid meredroone liginemas oma sihtmärkidele, sh ühele Grigorovitši-klassi fregatile, mis on tõenäoliselt Vene Musta mere laevastiku lipulaev Admiral Makarov.

Samuti paistavad videotelt tule alla sattunud meredroonid, mida Vene laevad ega kopterid ei suuda tabada.

Additional USV footage pic.twitter.com/lX2nf96kcx

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) October 29, 2022

(Toim. - antud videote puhul peab arvestama, et me näeme videoid, mis on kellegi otsusel avalikkuse ette lekitatud. Sarnaselt on nii Ukraina kui ka Vene poolelt näha õhudroonide tegevusest vaid valitud klippe)

Vene sotsiaalmeedias spekuleeritakse, et rünnakus sai Makarov kahjustada. Samas ei pruugi kaitseanalüütikute sõnul paika pidada ka Ukraina allikad väited, et paljud alused uppusid rünnaku tõttu.

Venemaa väitel valmistus Ukraina oma droonirünnakuks rannikulinnas Ošakivis. See linn asub Sevastopolist 270 kilomeetri kaugusel, mis viitab droonide arvestatavale ründeulatusele.

Ukraina droonirünnak on meresõjandust muutnud

Ukraina, mis sisuliselt kaotas oma mereväed 2014. aastal Krimmi anneksiooni käigus, on selliste rünnakute puhul jäänud ebamääraseks ning pole eitanud nende tegemist ega omaks võtnud. Mitmete analüütikute hinnangul oli aga Kiiev selgelt rünnaku taga.

"Riik, millel puudub merevägi, sai jagu tugevamast vastasest tema enda kodubaasis," teatas Twitteris Soome mereväe ohvitser Ville Vänskä.

Ukrainan miehittämättömät räjähdeveneet ovat olleet viimeisen vuorokauden aikana näkyvästi esillä. Maa, jolla ei ole toimintakykyistä laivastoa, on kyykyttänyt ylivoimaista vihollista sen tämän kotitukikohdassa. Lyhyt lanka miehittämättömistä järjestelmistä merisodankäynnissä 1/4 pic.twitter.com/ZRJFHTmFKf

— Ville Vänskä (@vanska_ville) October 30, 2022

Vänska hinnangul on Vene-Ukraina sõda näidanud, et meredroonid on nüüd meresõja oluline osa.

Sutton toob välja, et kuigi viimaste andmete kohaselt ei tundu, et ükski Vene laev oleks uppunud, on rünnakul siiski selge strateegiline mõju. Vene laevastikule on Sevastopoli sadam üha ohtlikum. Venemaa tõmbas oma laevad Ukraina rannikust kaugemale peale Musta mere laevastiku Moskva uputamist.

Briti luure kohaselt viidi peale Krimmi Sakõ õhubaasi rünnakut Krimmist kaugemale Vene KILO allveelaevad.

Rünnakus kasutatud droonid on tõenäoliselt Ukraina enda ehitatud

Financial Times toob välja, et mehitamata süsteeme on meresõjanduses kasutatud nii Esimeses kui ka Teises maailmasõjas. Hiljuti on sarnaseid süsteeme kasutanud ka Houthi mässulised Jeemenis.

Venemaa suutmatus droonirünnakut ennetada on seda märkimisväärsem, kuna paar nädalat enne rünnakut ujus Krimmi rannikule üks lõhkemata ujuvdroon. Samasuguseid droone kasutati ka Sevastopoli sadama rünnakus.

Ukrainale on meredroone andnud nii Ühendkuningriik, USA kui ka Saksamaa.

Samas tundub, et rünnakus kasutatud droon oli Ukrainas välja arendatud süsteem, mis kasutas Kanada päritolu skuutri veereaktiivsüsteemi. Drooni lõhkamiseks kasutati Nõukogude päritolu detonaatorit, kirjutas Sutton portaalis U.S. Naval Institute News.

***UPDATE***

Now beyond any reasonable doubt that the type of surface drones used by #Ukraine to attack Russian Navy in Sevastopol today were same as one previous found near the base. #OSINT

Reference https://t.co/vpJFzEniD6
And https://t.co/YWqnJzWTqc pic.twitter.com/bX0vZvC1Hk

— H I Sutton (@CovertShores) October 29, 2022

Ühendkuningriigis tegutseva Royal United Services Institute'i (RUSI) analüütiku Samuel Cranny-Evans sõnul on selliste navigatsioonitehnoloogia laialdaselt levinud, et neid ründedroonides kasutada.