Tallinn paneb veel tänavu Reidi ja Pirita tee kiiruskaamerad tööle

Kiiruskaamera
Kiiruskaamera Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tallinn plaanib veel sel aastal tööle panna Reidi ja Pirita teel asuvad liiklusjärelevalvesüsteemid, õiguse liikluskaameraid paigaldada ja pool trahvirahast endale võtta andis omavalitsustele tänavu märtsis jõustunud seadusemuudatus.

Tallinna transpordiametist öeldi ERR-ile, et Tallinn teeb juba ettevalmistusi, et Reidi teel ja Pirita teel asuvad kaamerad hakkaksid kiirust mõõtma. Siiani on sealsed kaamerad vaid liiklusvoogu fikseerinud.

Möödasõitjatele on kaamerate juures askeldavad tehnikud kindlasti silma jäänud. Tegu on eeltöödega liiklusjärelevalvesüsteemide tööle rakendamiseks, ütles transpordiameti juhataja Andres Harjo. "Meie eesmärgiks on järelevalvesüsteemid tööle rakendada veel sel aastal – Reidi teel kaks ja Pirita teel üks," lausus ta.

Tallinnas on koos Reidi ja Pirita tee kaameratega kokku viis statsionaarset kiiruskaamerat. "Hetkel töötavad kaks Kristiine ristmikul paiknevat statsionaarset liiklusjärelevalvesüsteemi," ütles Harjo.

Mobiilseid ehk liigutatavaid kiiruskaameraid Tallinn praegu ei plaani soetada, kuigi tänavu veebruaris ütles toonane abilinnapea Andrei Novikov, et mobiilsed kiiruskaamerad on odavamad ja efektiivsemad.

Samuti ei ole kavas juurde osta statsionaarseid kiiruskaameraid, ütles Harjo.

"Tallinnal ei ole lähiaastatel plaanis soetada mobiilseid liiklusjärelevalvesüsteeme ega suurendada statsionaarsete liiklusjärelevalve süsteemide võrku," lausus ta.

Mobiilsete kaameratega teeb Tallinnas praegu liiklusjärelevalvet politsei.

Ükski omavalitsus pole kiiruskaamera paigaldamiseks taotlust veel esitanud

Tänavu 1. märtsil jõustunud seadusemuudatus ja valitsuse määrus annavad omavalitsustele õiguse oma territooriumile paigaldada automaatseid kiiruskaameraid, kuid asukoha peavad linnad-vallad kooskõlastama politsei- ja piirivalveametiga (PPA). Siiani pole ükski omavalitsus PPA-le taotlust esitanud, ütles siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Indrek Link.

Lingi sõnul võib põhjuseks olla asjaolu, et kaamerate paigaldamine on kallis.

"Kohalike omavalitsuste majanduslik võimekus on erinev ning kaamerate paigaldamine on kulukas. Samuti peavad omavalitsused arvestama hinnatõusuga kasvanud muude väljaminekutega," nentis ta.

Lingi sõnul on kaamerate paigaldamist siiski mõnes omavalitsuses, näiteks Rae ja Saaremaa vallas, arutatud. "Ka Tallinna linna esindajad on avalikult rääkinud liiklusjärelevalve õiguste juurdesaamise ning automaatsete kiiruskaamerate paigaldamise soovist," lausus ta.

Ilma politsei loata kaamerat paigaldada ei tohi

Lingi hinnangul on omavalitsustele kiiruskaamerate paigaldamise õiguse andmine õige samm, sest lubatud sõidukiiruse ületamine on Eestis jätkuvalt probleemiks.

"Politsei on viimastel aastatel tänu menetluse efektiivsemaks muutmisele ja automaatsete kiirusemõõteseadmete kasutusele võtmisele fikseerinud järjest rohkem kiiruseületamisi. Eriti ohtlik on kiiruseületamine asulasisestel teedel, kus liigub ka palju jalakäijaid ja kergliiklejaid. Seega annab automaatsete kiiruskaamerate paigaldamine kohalikele omavalitsustele võimaluse tõsta liiklusturvalisust," lausus Link.

Kaamera asukoha kooskõlastamiseks tuleb taotlus esitada PPA-le, kes võtab asukoha kinnitamise käigus arvamuse ka transpordiametilt. Kui PPA pole asukohale kooskõlastust andnud, siis omavalitsus sellesse kohta automaatset kiirusmõõtesüsteemi paigaldada ei või.

Riigikogu võttis mullu detsembris vastu seadusemuudatuse, millega saavad omavalitsused õiguse paigaldada oma territooriumile automaatseid kiiruskaameraid ja nendega fikseeritud rikkumiste eest laekuvast trahvitulust poole oma eelarvesse. 1. märtsist seadusemuudatus jõustus ning valitsus kinnitas hiljem ka vajaliku määruse.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: