Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) ja kaitseministeerium hakkavad laiendama Nursipalu harjutusvälja. Põhjuseks on liitlaste arvu kasv Eestis, diviisi arendamine ja uute toetusrelvade hankimine. Kõige rohkem on uusi väljaõppetingimusi tarvis Lõuna-Eestis.

"Lähiaastatel on plaanis muu hulgas soomustada 2. jalaväebrigaad. Sellest tulenevalt on vaja nii paremaid laskmistingimusi, taktikaalasid kui ka manööveralasid," selgitas RKIK-i peadirektor Magnus-Valdemar Saar.

Lahtine on küsimus, kui suurt ala kaitsevägi vajab. RKIK ütleb, et vara on veel rääkida relvadest, millest harjutusväljal laskma hakatakse. Nende laskeulatusest aga sõltub laienduse ulatus. Praegu on kaitseväel kasutusel lahingumasinad.

"Kõige olulisem on Nursipalus saavutada võime umbes pataljonisuuruse üksuse manöövriga lahinglaskmiste läbiviimiseks. Kui me võtame võrdluseks tänase Scoutspataljoni ja nende CV-90, millel on 35mm relv, siis selle pearelva ohuala on liguikaudu seitse kilomeetrit," rääkis Saar.

Kolme kohaliku omavalitsuse esindajad on kohtunud kaitseministeeriumis Nursipalu arendamise planeerijatega. Järgmine kohtumine toimub kahe nädala pärast.

"Me oleme tuvastanud huviala. Kuid täpsete detailidega, kuidas ohualad kujunevad, milliseid maid on vaja omandada ja millises ulatuses saame laiendada riigimaade arvelt, see on alles analüüsimisel. Meil on plaanis ja kokkulepitud kohtumine kohalike omavalitustega 21. novembriks. Ja kindlasti kuu lõpuks me kõiki huvialasse jäävaid eraomanikke sellest teavitame, et nad selles huvialas on," ütles Saar.

Kohalikud on enda sõnul infosulus

Praegu paikneb Nursipalu harjutusväli veidi rohkem kui 3000 hektaril, kuid kaitseministeerium plaanib selle ühendada eemal paiknevate kaitseväe lasketiiru ja laokompleksiga.

Täpset plaani ei ole riik välja öelnud, kuid kohalike seas levivad jutud harjutusala kasvamisest 10 000 kuni 12 000 hektarini ehk senisest kuni neli korda suuremaks.

Teada on see, et laiendus puudutab veidi Võru, kuid põhiliselt Antsla ning Rõuge valda. Levivad jutud on valdade elanikele tekitanud palju ärevust ja muret.

"1937.-1938. aastal on see majapidamine tehtud. Siit nüüd välja minna mingi raha eest, ei ole lihtne küsimus tegelikult. See olukord ei saa lahenema lihtsal teel. Ei taha väga palju rääkidagi, kõik on teadmatuses, kust siis need piirid tulevad, kes jääb sissepoole piiri, kes väljapoole piiri," rääkis Tsirgupalu talupidaja Tarvi Tuusis.

"Väga raske on üldiselt. Ma ei taha siin kohas ühtegi lauda tõsta teise kohta või ühtegi asja teise kohta. Hetkel on see surnud koht siin. Ma küll elan siin, aga isegi magada ei saa enam öösel," lisas ta.

"Aktuaalse kaameraga" kõnelenud inimesed ütlesid, et nad saavad aru rajatise vajalikkusest, kuid halbade ja väga halbade valikute kõrval haavab neid enim see, et asjaosalistele ei jagata infot ja teadmatus halvab nende igapäevaelu.

"See nõuaks inimlikku selgitust. Lihtsate sõnadega selgitust tavalisele inimesele, mitte juriidilises keeles. On vaja juriidilist abi nendele inimestele, kõigile, kes siis sunnitakse lahkuma. Ma arvan tasuta abi," rääkis Nursi talupidaja Mati Alvela.

"Osapooled ei ole võrdsed. Kui sa istud üksi laua taga ja sinu vastas on viis inimest ministeeriumist, siis sa oled absoluutselt relvitu. Ja nii ongi, juriidiline abi peaks tulema nüüd kohe, seda ei saa pikalt oodata," ütles Alvela.

Ka vallajuhid on ministeeriumi vaikimisest nördinud ja kavatsevad võidelda, et inimeste jaoks ausaid kompensatsioone saada.

"Kui sa saad selle raha, inflatsioon sööb selle ära. Osta korter inimesele, kes on elanud maal, tal on oma õunapuu, lillepeenar, köögiviljad. See inimene ei lähe linna või Rõuge korterisse. Kaitseministeerium pakkus jah, et me ehitame teile siia uue ilusa kortermaja. No see ei rahulda absoluutselt," kommenteeris Rõuge vallavolikogu esimees Mati Kuklane.

Riigi esindajad ja kolme Võrumaa valla volikogud kohtuvad Tsooru rahvamajas 21. novembril.