Praeguste plaanide järgi saab Nursipalu harjutusvälja suuruseks koos olemasoleva harjutusväljaga 9882 hektarit. Selle alla jääb üle 200 eraomandis oleva maaüksuse ja 21 kodu. Tegemist on pretsedendiga, sest mitte kunagi varem ei ole pidanud nii palju inimesi riikliku arenduse pärast oma kodust lahkuma.

Tarvi Tuusise Tsirgupalu külas asuv Linnupalu talu jääb Nursipalu arendusele ette. Vanaisalt päranduseks saadud talus peab Tuusis 60 hektaril põldu, kasvatab 100-pealist veisekarja, pakub metsamajandamise teenust ning on suureks kasvatanud kolm poega. Peres on sirgumas juba kaks lapselast.

"Poiss sai ka noortalunikuks, lõpetas Olustvere, tahab ka põllumehe rada jätkata," ütles Tuusis, kes plaanis talu edasi pärandada.

"Need hoonedki siin on kõik uuendatud, see on täitsa uus," ütles Tuusis, märkides, et ei kujuta ettegi, et peab talu maha jätma.

Uno Allas tuli Lükkä külla elama 25 aastat tagasi. Seal on sündinud tema neli last ja sinna on ta rajanud oma perele kodu ühes uhke paisjärvega. Lükkä küla jääb täpselt planeeritava harjutusvälja keskele.

"Nii lihtsalt ei taha siit kohe taganeda. Ei taha nii, et kõik lapsed peaks jooksma mööda ilma laiali, et polegi enam kohta, mida koduks pidada," ütles ta.

Kui 21 talu jääb tõesti harjutusvälja arendusele täiesti ette, siis päris palju on neid talusid, millest küll piir läheb täpselt mööda niimoodi, et majad jäävad ühele poole, aga nende maad jäävad piiri sisse.

Viimased 35 aastat Nilbõ külas oma esivanemate talus toimetanud Peeter Kivioja sõnul pole aga sealsetel inimestel ilma oma maata midagi teha.

"Kuna ma talvel sõltun täielikult võsa tegemisest kui saematerjali tegemisest, mul ei ole selle paari hektariga teha mitte midagi," rääkis ta.

Kivioja sõnul jääb talle küll maja alles, kuid kodu see enam pole. "See ei ole kodu, maja jääb alles. Kodu on rahu, kodu on minu töökoht, kodu on pere," selgitas ta.

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse koostöö koordinaator Kaupo Kaasik rõhutas, et praegu on kogu protsess alguses ning läbirääkimised alles algavad. Selleks lepitakse koduomanikega kokku kohtumised.

"Kindlasti jagame seda infot, mis on valikud ja võimalused ja meie tegevuse variandid edasi. /.../ Peamiselt on kindlasti rahas müük, mida seadus võimaldab ja riigimaa asendus eramaa tükile," selgitas Kaasik.

Uno Allas on nõus oma kodust ära minema vaid tingimusel, kui saab vastu võrdväärse koha. "Mitte niimoodi, et mingi peotäis lepalehti, mis aasta pärast ei maksa midagi. Mida ma nendega teen?" kinnitas Allas, et raha ta ei soovi.

"Mida me täna rahaga teeme? Ja kui vaadata kinnisvaraportaali, siis sealt ei ole selle raha eest midagi osta ja kui on, on mingi vanem maja ja maad on vaevalt hektar. Kõik on kõrvalt ära müüdud, sellised majad on müügis. Kuhu ma panen oma tehnika?" rääkis Tarvi Tuusis.

"Ei tahaks kodust ära minna, aga kui midagi muud ei ole, siis tuleb minna, aga siis võtku kõik see maa ja otsigu asemele. /.../ Mina ei ole leidnud ühtegi sellist kohta, kust on võimalik saada 60 hektarit maad," ütles Peeter Kivioja.

Maaga on aga niimoodi, et kui riigil metsamaad jagub, siis põllumaaga on riik juba praegu väga suures defitsiidis. Riigil on 109 136 hektarit maatulundusmaad, millest 41 685 looduslik rohumaa, 67 451 haritav maa. Sellest aga suur osa ehk 88 072 hektarit on juba kaetud kasutusrendilepingutega. Põlva- ja Võrumaal on maatulundusmaad 7916 hektarit, millest jällegi 6045 hektarit on antud juba kasutusse.

Kaasik tunnistab, et põllumaale asendusmaa leidmine on väga keeruline.

"Riik on enamuse maid võõrandanud eraisikutele ja vähe on järele jäänud, millega asendada neid kaotusi. /.../ Hakkame juhtumipõhiselt vaatama, kellele kui palju midagi kuulub ja kas on võimalik leida isegi mingi lahendus, et mingis osas see põllumaa kastusse jätta, kui me otseselt ei vaja igapäevaseks harjutamiseks seda," rääkis Kaasik.

Ta ütles, et olukordades, kus riik peab inimestega maade võõrandamise osas läbirääkimisi, hakkavad suurt huvi maade ostmise vastu üles näitama ka metsandusfirmad.

"On juhtumeid, kui inimene on kiirustanud erinevatel põhjustel ja müünud selle mingile firmale ja firma saab siis meile kallimalt edasi müüa, kuna meie määrame selle kõige õigema tänase väärtuse sellele," märkis Kaasik.

Et Nursipalu laiendamise üle on kohalikud elanikud ja kaitseministeerium varemgi vägikaigast vedanud, ollakse kohapeal ministeeriumi lubaduste suhtes pigem ettevaatlikud.

"See ministri jutt, mis meile seal Tsooruski räägiti, tegelikult mind, kes on siin üle 15 aasta selle asja sees olnud, ajas iiveldama. Lubati meile akende raha, isolatsiooni-soojustuse rahasid siia lähiinimestele. Isegi ei käinud keegi külas küsimas, kuidas teil elu nüüd on," ütles Tarvi Tuusis.