Pihelgas rääkis "Ringvaates", et tema suvekodu Luhametsa külas jääb praeguste plaanide järgi laieneva Nursipalju harjutusvälja piiridest napilt välja. Suvekodu ostes ei olnud tal samas aimugi, et harjutusväli praktiliselt ukse taha laieneb.

"Ma teadsin, et harjutusväli on linnulennult nelja-viie kilomeetri kaugusel. Aga nüüd on asjaolud teised ja kui kevadel maakodu soetasin, et seal rahus ja vaikuses loomingulist tööd teha, siis ei olnud aimugi, et asjad võtavad sellise pöörde," rääkis ta.

Pihelgas selgitas, et Luhametsa külast osad majad jäävad aga harjutusvälja sisse. "Mina olen täpselt piiri ääres, mis jääb napilt välja. Ei teagi, kas nutta või naerda, sest esialgse info järgi oleks olnud see harjutusvälja sees, nüüd on piirid natuke muudetud. Aga see on endiselt olnud väga ebakindel asi, me ei tea, kas piirid ka selliseks jäävad," kommenteeris ta.

Pihelgase sõnul on praegu segane see, kas ka harjutusvälja laiendusest välja jäävad kinnistud mingisugust kompensatsiooni saavad.

"See kõik on veel üsna hägune. Ja hägune on see protsess olnud algusest peale inimeste jaoks," sõnas ta.

Pihelgas ei ole veel kindel, mida ta oma maakoduga peale hakkab.

Kaitseinvesteeringute keskuse portfellijuht Elari Kalmaru rääkis saates, et ka need pered, kelle kinnistu jääb napilt harjutusväljast välja, peaksid keskusega ühendust võtma.

"Me alustame vajadusel ka nendega läbirääkimisi ja arvan, et see inimene (Carolina Pihelgas - toim.) on juba meiega ühendust võtnud ja hakkame kindlasti temaga suhtlema ja selgitama, mis kartused just konkreetselt tal on ja liigume edasi. Vaatame, mis teha annab," rääkis Kalmaru.

Kalmaru selgitas, et harjutusvälja sisse jäävatele peredele pakutakse kompensatsiooni. "Üks võimalus on kompenseerimine rahaga ehk tellime sõltumatult osapoolelt kinnisasja hindamise, kus selgub hüvitusväärtus. Kui inimene on sellega nõus ja tahab meile oma kinnistu maha müüa, siis saame sellele lisaks maksta motivatsioonitasu, mis on 20 protsenti ja kui inimesed elavad seal majas sees, siis 30 protsenti," rääkis ta.

Kalmaru tõi ka näite, et asutusele on juba pakutud vahetuseks kinnistuid.

"Lahendused tekivad käigult. Võin tuua tänase päeva näite: helistas meile Nursipalust kümme kilomeetrit eemal Tartu pool elav perekond, kes ütles, et nemad tahavad oma talu kevadel maha müüa, et äkki riik tahab selle ära osta Nursipalu laienduse peale jääva maa vahetuseks."

Kaitseväe väljaõppe jaoskonna ülem kaptenleitnant Annes Vainamäe selgitas, et harjutusvälja laiendamine on kindlamalt kõne all olnud suve algusest saadik, kui toimus Madridis NATO tippkohtumine ja sai selgeks, et Eesti peab enda lahinguvõimekust suurendama ja olema paremas valmiduses liitlasi vastu võtma.

Vainamäe ütles, et kaitsevägi on harjutanud pikalt kitsastes tingimustes ning praeguses sõjaolukorras on harjutusmaad juurde vaja.

"Kui liitlased on öelnud, et tahaksime tulla tegema suuremat õppust, siis oleme pidanud ütlema, et see pole võimalik, sest meie praegused harjutusväljad ei võimalda seda. Kaitsevägi on arenenud ja seoses sõjaga Ukrainas on toimunud põhimõtteliselt suur arenguhüpe, oleme kiirendanud oma hankeid ning praeguse seisuga näeme, et meil lihtsalt ei ole ruumi. Selleks, et Eesti riik saaks kaitstud, me peame maad juurde saama. Nursipalu on praegu see koht, mis on analüüsis välja tulnud," rääkis ta.