Kokk leekides kuuma panniga või ehitaja, kiiver peas ja lauad õlal, ent töö asemel on mehed puurinud pilgu oma nutitelefoni, sest nende tähelepanu on hõivanud mäng netikasiinos. Hüüdlause reklaamil julgustab: kui aega pole, aga tuju on.

Reklaamiseadus on hasartmängude reguleerimisel küll lakooniline, kuid ütleb ometi, et reklaam ei tohi sisaldada üleskutset osaleda hasartmängus või külastada mängukohta. Kas netikasiino reklaamid rikuvad sedasi mängima ahvatledes seadust?

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) töötab vihjepõhiselt. Kuna selle reklaami kohta kaebusi pole tulnud, siis ei olegi ametnikud seni oma seisukohta kujundanud.

"Selle puhul peab nüüd hindama, kas ta kutsub või mitte. Ma siin sellist ühest hinnangut praegu ei annaks. /.../ On oluline eristada kõigepealt seda, et üks asi on hasartmängu kui mängu enda reklaam ja teine asi on hasartmängu korraldaja või mängukoha reklaam. Mul on siin pigem kahtlus, et me räägime siin korraldaja reklaamist. Hasartmängu korraldaja reklaami siis võib teha," selgitas TTJA infoühiskonna talituse juhataja Helen Rohtla.

"Kaebusi ei ole olnud. See praktika kinnitab seda, et justkui probleemi ei ole. Reklaamiseadus tegelikult väga hästi piiritleb ära, milliseid hasartmängureklaame võib reklaamida ja kuidas seda võib teha," sõnas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna valdkonnajuht Merike Koppel.

Nüüd kaasatakse selleks reklaaminõukoda ja umbes nädalaga peaksid eksperdid järeldustele jõudma, kas konkreetne reklaam rikub seadust või ei.

Netikasiinosid on viimastel aastatel siginenud nagu seeni pärast vihma, praeguseks on neid registreeritud 28.

Maksu- ja tolliameti andmetest nähtub, et netikasiinod ja spordiennustusportaalid on juba ammu oma käibelt füüsiliselt külastatavatest kasiinodest mööda läinud. Mullu tegid netikasiinod käivet üle 4,5 miljardi euro, mis moodustas 93 protsenti kõigist hasartmängudest. Tänavu esimese poolaastaga on mulluse terve aasta käive juba peaaegu ületatud.

Maksustamisele minevast korraldaja brutotulust moodustasid netikasiinod mullu 84 protsenti ja seegi osakaal on tänavu kerget kasvu näidanud. Järelikult on ka mängijaid üha juurde tulnud. Uuringud näitavad, et hasartmängusõltuvuse käes vaevleb umbes üks protsent 15- kuni 74-aastasest elanikkonnast.

"Eks alguses on ikkagi nii nagu erinevate sõltuvuskäitumiste puhul, et alguses on proovimine. Sõltuvus ei kujune välja nädala või kuuga. /.../ Netikasiinos mängides on mängu kättesaadavus palju mugavam, palju kiirem. Kuna ta on kättesaadavam, siis tõesti, risk sõltuvuse väljakujunemisele on kiirem," selgitas hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskuse tegevjuht, psühholoog Pille-Riin Indermitte.

Kuna online-hasartmänge saab mängida diskreetselt, need ei nõua sageli isegi registreerimist, siis saab ka sõltuvus välja kujuneda ja kulgeda pikalt teiste eest varjatult. Näiteid ei pea kaugelt otsima – alles aasta tagasi astus sellise mängusõltuvuse tõttu ametist tagasi toonane keskkonnaminister Tõnis Mölder.

Ka tänavapilti on netikasiinode reklaame aina enam ilmunud. Kas nõuded hasartmängude reklaamidele on liiga leebed?

"Tänaval kõndides või mööda sõites ei ole kas üldse või on see täitsa loetamatu, et tegemist on hasartmänguga ja et hasartmäng ei ole viis rahaliste vahendite suurendamiseks," kommenteeris Indermitte.

"Me oleme väga suuremahuliselt võtnud ette reklaamiseaduse reformi ja küsinud turuosalistelt tagasisidet. Mis puudutab hasartmängureklaami, siis tegelikult seal me suuri probleeme ei ole tuvastanud. Leitaksegi, et see seadus on piiritletud, piisavalt jäik, piisavalt range," ütles Merike Koppel.